Välisminister Marina Kaljuranna teade, et ta loobub ministrikohast ja kandideerib presidendiks, on saanud juba hulganisti reaktsioone nii poliitikutelt kui ühiskonnategelastelt.
Reaktsioonid Marina Kaljuranna avaldusele (8)
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
9. september 2016, 11:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles pressiteate vahendusel, et välisminister Marina Kaljuranna kandideerimine presidendiks ei tulnud talle üllatusena.
/nginx/o/2016/08/21/5745493t1h00b6.jpg)
«Välisministri kandideerimine Estonia kontserdisaalis presidendi ametikohale ei tulnud mulle üllatusena,» ütles Savisaar. «Marina Kaljurand on poliitikas väga algaja ja teda on suhteliselt lihtne ära rääkida.»
Savisaar usub, et Keskerakonna kandidaadile Mailis Repsile annab see hoogu juurde, sest kahe reformierakondlase kandideerimine on neile kõike muud kui hea.
Savisaar arvas, et uue kandidaadiga tuli välja Kallase vastasleer, aga erakonna esimehele tundub, et nad pigem kaotavad kui võidavad sellest. «Lõhe Reformierakonnas läks täna sügavamale, ja sellega peavad kõik Eesti parteid järgmistel valimistel arvestama. Ja kõigile tundub, et just neil on täna õigus,» lisas Savisaar.
Presidendiks pürgiv Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme rääkis Postimehele, et temale Kaljuranna otsus üllatusena ei tulnud, heaks ta seda ei kiida.
«Kaljurand astub väga rumala sammu. See on riski peale minek, et ma võtan jackpot'i, aga ta ei võta jackpott'i,» ütles ta. Veel suurem kaotaja on otsuse puhul peaminister Taavi Rõivas, kes Helme arvates olukorda üldse ei juhi.
Sarnaselt Keskerakonna presidendikandidaadile Mailis Repsile, kes ütles, et oli piirkondades juba mitu päeva kuulnud, et Marina Kaljurand ja tema toetajad valijameeste allkirju koguvad, kuulis sama juttu ka Helme. «Me sõidame mööda Eestit ringi ja kogume ka allkirju ja teame ka, et Kaljurand kogus allkirju. Nii et meile ei ole see mingi uudis,» lausus ta.
Helme ei pea Kaljuranda konkurendiks isegi hoolimata sellest, et küsitluste järgi on EKRE valijate seas märkimisväärselt palju Kaljuranna toetajaid.
Helme usub, et Kaljuranna tänane otsus tähendab seda, et valimiskogu teise vooru jõuab üha kindlamalt tema ise. Teisena on viimases voorus Siim Kallas. «Ma olen kindel, et Kallas saab. Omavalitsuste esindajad näevad Kallases tunduvalt rohkem potentsiaali kui Kaljurannas,» märkis ta.
«Kuigi meedia püüab sellist hüsteeriat üles puhuda, et vaene Marina ja vaata, kui tubli, et ta nüüd kandideerib ja näe, ei lasknud ennast ära hirmutada, siis sellist viga ei tohi teha nagu Ilvesega tehti – lauldi presidendiks ja pettumus on üldiselt kõigile suur,» rääkis Helme.
Helme tõstatas vestluses üles teema, kas Marina Kaljurand peaks presidendikandidaadina tõestama, et ta on õigusjärgne Eesti kodanik. «Minul on muidugi küsimus selles, kas tal on üldse õigus kandideerida, sest minu arvates ei ole ta õigusjärgne Eesti kodanik. Kas tema vanavanemad olid ikka Eesti kodanikud?» ütles ta.
Helme teatas, et 1925. aastal sündinud Kaljuranna ema ei olnud 1940. aastaks saanud Eesti kodakondsust, kuna vanavanematel ei olnud Eesti kodakondsust. «Minu andmetel tema vanavanematel Eesti kodakondsust ei olnud,» lausus Helme ja lisas, et kirikuraamatute sissekanded ei ole kodakondsust tõendavad dokumendid.
«Marina Kaljurand ei ole presidendiametiks küps, ta on ametnik, kellel puudub poliitiline kogemus. See, mida ta praegu teeb, teeb ta küünevihaga ja see ei ole hea,» lisas EKRE esimees.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Jevgeni Ossinovski hinnangul on Kaljuranna otsus tugev märk põhimõttekindlusest ja julgusest, mida Eesti poliitikas näeb harva. Eriti seetõttu, et selle sammu eelduseks oli loobumine välisministri kohast.
«Presidendivalimistele lisab see ausat konkurentsi, kuna populaarseima kandidaadi kõrvalejäämine oleks jätnud protsessile kahtlemata kehva maigu külge,» kirjutas Ossinovski sotsiaalmeedias.
Ta soovis Kaljurannale edu, kuid tõdes samas, et nüüd on vaja sotsidel tähtsaid otsuseid langetada. «Uues olukorras on sotsiaaldemokraatidel oma valijameestega lähinädalail vaja veelgi enam kaaluda, millisel viisil saame Eestile parima presidendi. Lõhe Reformierakonnas olukorda muidugi ei lihtsusta,» kirjuta Ossinovski.
«Minu jaoks ei olnud Kaljuranna otsus üllatav,» sõnas Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps, kes uskus enda sõnul algusest peale, et asjad just nii lähevad. «Ta kindlasti lööb pildi segi,» lisas ta.
«Selge on ju see, et tema kandidatuuriga on tööd tehtud juba üle aasta. Ja kui sa oled kellessegi kõige laiemas mõttes nii pikalt investeerinud, siis vaevalt, et ta vahetult enne finaali mängust välja võetakse,» põhjendas Reps.
Reps rääkis Postimehele, et ta on juba mitu päeva piirkondades kuulnud, et Kaljurannale otsitakse allkirju. Küsimusele, kes neid allkirju tema teada otsis, vastas Reps: «Noh, ta helistas ise inimestele ja ka Reformierakonna liikmed helistasid tema nimel».
Repsi sõnul on selge, et Reformierakonna sees on kaks kandidaati ja n-ö põllu pealt on selgelt näha, et oravapartei erinevad liikmed töötavad erinevate kandidaatide kasuks.
Keskerakonna kandidaat ei osanud öelda, kumba tema kõvemaks konkurendiks peab. «Nad on sutsu erinevad,» sõnas Reps, kelle hinnangul läheb kumbki neist peale erinevale valijaskonnale.
Reps ei karda, et Kaljurand võiks röövida temalt keskerakondlastest valijameeste hääled. «Marina on tegelikult väga palju ajast maha jäänud kontaktide loomisel,» arvas keskerakondlane. «Aga ei ole võimalik kolme-nelja kuu tööd tasa teha.»
Reps usub, et Kaljuranna lisandumisega on enam-vähem kindel, et valimiskogu teise vooru jõuab Reps ise. «Siiamaani tundus, et teine on Jõks, aga nüüd oleneb kõik sellest, kui palju Marina valijamehi ära võlub.»
/nginx/o/2016/09/05/5797791t1h829d.jpg)
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et Marina Kaljuranna otsus loobuda välisministri ametist ning kandideerida presidendiks, on järjekordne löök Reformierakonnale, kus sisepinged on juba niigi suureks kasvanud.
«See, et Kaljurand on valmis välisministri ametist presidendiks kandideerimise nimel loobuma, näitab et Reformierakond on sattunud tõenäoliselt oma ajaloo suurimasse vastasseisu,» ütles Simson. «Reformierakonna esimees ja peaminister Taavi Rõivas ei ole suutnud tekkinud konfliktile mõistlikku lahendust leida ning erakonna kaks leeri lähevad teineteisest üha kaugemale. Erakonna pinged kanduvad selgelt üle ka valitsusse, kahjustades koalitsiooni töövõimet ning Rõivase positsiooni nii peaministrina kui ka erakonna esimehena. Kaljurannal on põhjust Rõivases väga pettunud olla arvestades peaministri otsustamatust ja alates 3. augustist ka tema silmakirjalikku käitumist.»
Simsoni sõnul pole Reformierakond seesuguses olukorras varem olnud ning partei hetkilisest käitumisest on näha, et astutakse tundmatule rajale. «Üha tõenäolisem on see, et presidendivalimised toovad endaga kaasa ka muutuse Toompea koalitsioonis.»
Simson rõhutas, et Kaljuranna kandideerimine segab oluliselt kaarte valijameeste kogus. «Kõige raskemaks läheb elu Siim Kallasel ja Allar Jõksil, kelle toetajate häältele Kaljurand kõige otsemalt pretendeerib.»
«Igal juhul on Eesti poliitika saanud juurde suure annuse põnevust. Loodame, et see jääb kestma pikemaks ajaks,» lisas Simson.
Presidendikandidaat Allar Jõks leiab, et Marina Kaljuranna kandideerimine muudab kindlasti valimiskogu dünaamikat. «On selge, et kaks selgelt reformierakondlikku kandidaati võistlevad paljuski samade valijameeste häälte nimel. Minu plaane see kuidagi ei muuda. Ma arvan, et teise vooru pääsemiseks on vaja pälvida vähemalt 90 valijamehe usaldus ning see on eesmärk, mille nimel olen suvi läbi pingutanud ja jätkan kuni 24. septembrini. Usun, et Estonias valitakse president siiski ära.»
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse liige Sven Mikser ei soovinud anda hinnangut, kas Kaljuranna otsus oli õige või mitte. Küll aga ütles ta, et tegu on põhimõttekindla otsusega.
«Presidendiks kandideerimine on iga vastavas eas Eesti inimese õigus. Kui on olemas vastav ootus ja toetus, siis kahtlemata ei saa keegi kõrvalt seda hukka mõista,» hoidus Mikser hinnangutest.
Mikseri sõnul ei olnud Kaljuranna otsus kandideerida kuigi üllatav, sellele viitasid viimastel päevadel kõik märgid.
«Tema toetajaskonnas oli ootus väga suur ja see lõhe, mis tekkis pärast Reformierakonna juhatuse otsust peaministri ja välisministri omavahelisse usaldusse, oli ka piisavalt sügav,» põhjendas ta.
Ühtlasi tunnustas Mikser Kaljuranda hea töö eest välisministrina. «Kui see (kandideerimine - toim.) tähendab tema tagasiastumist välisministri kohalt, siis see on valitsuse jaoks kahtlemata kaotus,» tõdes ta.
«Nüüd on vähemalt selge, et kõik kes tahavad presidendiks kandideerida, seda ka teevad,» sõnas Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Margus Tsahkna, kes tunnustas Kaljuranda julguse eest kandideerida.
«Ja parafraseerides Liina Kersna väljendit, siis loodetavasti lõpeb Reformierakonnas see lähisuhtevägivalla kaasus nüüd ära ja debatt läheb selle peale, millist Eestit tahavad kandidaadid järgmise viie aasta jooksul näha,» avaldas IRLi esimees lootust.
Küsimusele, kas Kaljuranna lisandumine võiks valijameeste kogus ennekõike ohustada just IRLi kandidaadi Jõksi toetushääli, vastas Tsahkna: «Oluline on see, et president 24. septembril ära valitakse. See, kes keda ohustab, on juba poliitgurmaanide teema».
Sotside riigikogu fraktsiooni esimees Andres Anvelt ütles ERRi uudisteportaalile, et Kaljuranna otsus kandideerida ei olnud tema jaoks mingi üllatus, tänaseni oli küsimus vaid see, millal ta selle teatavaks teeb ja millistel tingimustel.
Esmaspäeval on koos SDE juhatus, reedel vesteldakse veel erakonna valijameestega ning Anvelti kinnitusel kaalutakse väga tõsiselt kõikvõimalikke variante. «Meil on 50 kindlat häält ja sotsiaaldemokraadid on valijameeste kogus väga karmiks kaalukausiks ning mingit pimesikku me ei mängi,» märkis ta.
Samuti on Anvelti kinnitusel jätkuvalt üleval võimalus, et kandideerib ka riigikogu esimees Eiki Nestor. «Sotsiaaldemokraadid pole veel midagi lõplikku otsustanud ja lõppude-lõpuks, on valimiskoguni veel kaks nädalat aega,» lausus Anvelt.
Vabaerakonna esimees Andres Herkel leiab, et Kaljuranna otsus kõneleb sellest, et rahulolematus Reformierakonnaga on partei sees võtnud senisest palju jõulisema kuju.
«Tegelikult on see juba pikemat aega olemas olnud, kuid seni on riigikogu liikmed valitsuse ja Reformierakonna kontori survele alati järele andnud,» sõnas Herkel. «Omaette küsimus on see, kui mõistlikuks saab pidada välisministri tagasiastumist keset Eesti mandaati Euroopa Nõukogu eesistujana.»
«Kummaline on seejuures, et seni pole Marina Kaljurand selgelt distantseerunud Reformierakonna ühestki baasrumalusest,» arvas Herkel. Tema hinnangul pole Kaljurand kritiseerinud mullu juunis vastu võetud kurikuulsat kobarseadust ning pole vastu astunud Reformierakonna domineerimisele riigiettevõtete nõukogudes.
Herkel tõi välja, et Vabaerakond kohtus Kaljuranna kui võimaliku presidendikandidaadiga juba aprilli lõpus, kuid ei saanud siis vastuseid näiteks erakondade rahastamise või nn kahe tooli seaduse küsimuses.
«Kui Marina Kaljurand kavatseb nüüd valitud teel lõpuni minna, peab ta sõltumatu kandidaadina Reformierakonna vigadest selgelt distantseeruma. Ta ei saa olla ühekorraga Reformierakonna kandidaat ja Reformierakonna vastaskandidaat. Meie jaoks on keskne küsimus, kumb ta tegelikult on,» sõnas Herkel.
Rainer Vakra (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
Täna õhtusel SDE piirkonnajuhtide koosolekul on mida arutada. Ministri kohast loobumine näitab sisu ja soovi olla sõltumatu kandidaat. Hea eeskuju paljudele teistele ainult oma erakonda reklaamivatele daamidele ja härradele.
Sergei Metlev (Vabaerakond)
Hindan inimestes (eriti poliitikutes) tõelist julgust ja tormilist teotahet, kui panused on väga kõrged. See iseloomustab isiksust ja tema võimeid ülihästi. Minu silmis on Marina Kaljurand inimesena saanud väga suuri plusspunkte.
Marianne Mikko (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
Tugeva sõnumiga samm - Marina Kaljurand kandideerib presidendiks. Kiiduväärt ja julge samm.
Rein Lang (Reformierakond)
See on tema põhiseaduslik õigus, mida keegi ei saa ära võtta. Rohkem mul ei ole midagi öelnud.
Kaja Kallas (Reformierakond)
No aga tore ju, et ta kandideerib.
Valdo Randpere (Reformierakond)
Kuna Kaljurand on olnud rahva silmis kõige populaarsem kandidaat, siis on loomulik, et ta läheb kandideerima. Inimeste toetus tal on, valijameeste toetus tal on. Küsimus on, kas valimiskokku lähevad erakonnad või Eesti rahva esindajad. Kui lähevad Eesti rahva esindajad, siis Eesti rahva hulgas on Marina kõige populaarsem kandidaat. Küsimus oleks tekkinud, kui Kaljurand poleks sellise toetusega kandideerinud. Pean tõenäoliseks, et teises voorus ongi vastamisi Marina Kaljurand ja Siim Kallas.
Sandor Liive (Eesti Energia juhatuse endine esimees)
Võidab see, kes ei karda kaotada!
"Marina, Marina, Marina- sa päikese endaga tood. Marina, Marina, Marina- kuid valgus ka varjusid loob." #presindendivalimised #kukkerpillid
— Harry Tuul (@HarryTuul) September 9, 2016
Minu nädal vana seis: kohalikud+RE fraktsioon Kaljurand 140, Kallas 125 (miinus tühjad), otsustavaks saab teiste fraktsioonide käitumine.
— Allar Tankler (@tankler) September 9, 2016
Paradoksaalselt Kaljuranna kandideerimine eelkõige halb uudis Jõksile ja Helmele. Samuti kasvas hüppeliselt riigikokku naasmise tõenäosus.
— Anvar Samost (@anvarsamost) September 9, 2016
mis värvi on meeleheide? -- "Rõivas ei pea vajalikuks Kaljuranna lahkumist välisministri kohalt". https://t.co/O2xCeXfKBb
— ahto lobjakas (@lobjakas) September 9, 2016