Jahedad ilmad ajavad ühissauna ihu harima
10. september 2016, 20:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui nõukogude ajal oli Tallinnas mitu ühissauna, siis nüüd on alles jäänud üksikud. Klientide nappuse üle saunapidajad ei kurda, seda eriti jahedamate ilmadega.
Üks Tallinna vanim ühissaun Raua saun (ehitatud 1936) asub tänaseni samanimelisel tänaval. Raua sauna praeguse juhtaja Sergei Gelleri kinnitusel on saunaskäimine tänaseni küllaltki populaarne ja kliente leidub nii noori kui vanemaid, kuid mehi pidavat saunas siiski enam kohtama.
«Kõige enam kutsuvad saunalisi siia külmad ilmad, hoolimata sellest, kas on suvi või talv. Kui ilm mingil põhjusel külmaks muutub, siis tõuseb ka külastajate arv,» sõnas Geller.
Raua sauna pesuruumides on nii mälestamisväärset vanemat saunamööblit sauna algusaastatest kui ka juba tegevuse lõpetanud vanast Nõmme saunast pärit kraami. Gelleri sõnul on olemasolevad pesukausid valitud spetsiaalselt metallist, et säilitada ajaloolist vanemat atmosfääri.
«Oleme mõelnud küll plastist pesukaussidele, kuid ei saa neid välja vahetada, sest vanematele klientidele on metallist nn potid siiski südamelähedasemad,» sõnas Geller.
Gelleri sõnul oli Raua saun Nõukogude Liidu ajal Eestis saun number üks. Kui praegu on saun ühekorruseline, siis pärast avamist oli see lausa kolmekordne ja eraldi olid esimene ja teine klass.
«Esimese klassi pilet maksis siis ligi 70 senti ning seal oli võimalus käia ka duši all, teise klassi saunapilet maksis aga 40 senti,» meenutas Geller sauna ajalugu. Ta lisas, et saunaskäimine polnud toona odav lõbu.
Tänapäeval käivad saunas eri soovidega inimesed. «Meil käib siin näiteks eakaid, kes ei tohi tervise pärast minna leiliruumi, kuid nad käivad end siin pesemas. Teisalt käivad siin inimesed Kadriorust, kelle korteris ei ole veel tänaseni olemas duširuumi,» rääkis Geller. Tema sõnul on ka neid, kes kasutavad saunas võimalust lihtsalt teistega suhelda.
Mis puutub aga praegu Eestis väga populaarsetesse basseinidesse, siis neid Raua tänava sauna ei tule, sest juhataja sõnul on tegu ikka saunaga. Teisalt on ühe pisikese basseini pidamine nii kallis, et see ei pidavat end ära tasuma.
Raua saunas on meeste kui naiste poolel nii aurusaun kui ka tavaline leiliruum, kus ennast vihelda tohib. Mis aga leilivõtmisse puutub, siis ei salga Geller, et vähemalt kord kuus tuleb abi otsida meedikutelt. «Juhtub tihti, et mehed soovivad end ületada ja võtta leili rohkem, kui see nende tervisele soovitatav on, mistõttu on kiirabi tellimine juba üsna sagedane,» sõnas Geller.
Tema sõnul ei mõista inimesed, et leiliruumist väljudes võib õhurõhk muutuda, mistõttu leiliruumis tunduv sobiv kuumus võib tervisele kehvasti mõjuda nii, et inimene seda ise ei tunnetagi.
Raua saunas on olemas ka tunnivann ja -dušš. Raua saunas on eraldi päevad pealinnas elavatele kehvemal järjel inimestele, kellel on võimalus kasutada selleks eraldi mõeldud pesemisruumi. Et pessu pääseda, tuleb taotleda saatekiri Kesklinna või Kristiine linnaosa valitsuselt.
«Sellistel inimestel on võimalus külastada meie asutust teisipäeviti ja reedeti ning kohal on ka inimene, kes nad alati vastu võtab ning vajadusel ka aitab,» sõnas Geller.
Peale Raua sauna leiab Tallinnast hiljuti avatud Ökosauna Lasnamäel, mis on üks uuemaid ühissaunu linnas.
Aasta tagasi avati pealinna suurimas magalarajoonis Lasnamäel uus ökosaun. Sauna juhataja Valeri Kislitsõni sõnul läheb äri hästi ning päevas käib neil keskmiselt 60 inimest. Pigem kasutavad seda ihuharimisteenust vanemad inimesed.
Ökosaunas pakutakse ka vihtlemisteenust. Seda saavad kasutada küll vaid mehed, sest sama teenust osutavat naist ei ole veel sauna leitud.
«Kui mõni naine on huvitatud tööle tulema, siis võiks me ka seal vihtlemisteenuse avada,» sõnas Kislitsõn.
Ka ökosaunas on olemas tunnidušš, mis on enam mõeldud invaliididele.