SEB nädalakommentaar: aeglane majanduskasv annab siiski positiivseid signaale
10. september 2016, 20:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeval avaldas statistikaamet täpsemad andmed majanduskasvu kohta käesoleva aasta teises kvartalis ja revideeris ka varasemate perioodide numbreid. Kui varasemalt on analüütikud avaldanud imestust Eesti majanduskasvu hüplikkuse üle, siis värskendatud statistika põhjal ongi kasv mõnevõrra sujuvam olnud, kirjutab majandusanalüütik Mihkel Nestor SEBi nädalakommentaaris.
Täpsemad andmed sisemajanduse kogutoodangu kohta selle aasta teises kvartalis ei muutnud küll oluliselt hinnangut majanduskasvu suurusele, kuid kasvu allikad peegeldavad positiivseid signaale majanduses. Kuigi teise kvartali 0,8-protsendine kasv tundub esmapilgul kasin, siis vaadates selle numbri kujunemist, ei ole olukord üldsegi halb.
Revisjoni tulemusena tõusis 2015. aasta napp 1,1-protsendine SKP kasv 1,4 protsendini, 2014. aasta number korrigeeriti protsendikümnendiku võrra madalamaks ja 2012. aasta äkiline 5,2 protsenti pea protsendi võrra väiksemaks. Muutusid ka selle aasta numbrid: uuendatud andmete põhjal kasvas majandus 2016. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,5 protsenti ja teises kvartalis 0,8 protsenti.
-Võrdsel tasemel impordi ja ekspordiga oleks Eesti teinud tugeva kasvu
Niivõrd madala kasvu tõi kaasa väga suureks kärisenud kaubavahetuse puudujääk. Kui püsihindades suurenes Eesti eksport II kvartalis korraliku 4,1 protsendi võrra, siis import koguni 8,8 protsenti. Importi suurendas enim elektroonikatoodete, metallide ja mootorsõidukite sisseveo kasv, millest kaks esimest on oluliseks tootmissisendiks Eesti eksportivatele ettevõtetele. Ka suur autode sisseveo kasv jääb ilmselt pigem ühekordseks sündmuseks.
Kui impordi suurenemine oleks jäänud samale tasemele ekspordiga, oleks Eesti majandus teises kvartalis teinud tugeva kasvu. Tublisti suurenes seejuures nii kaupade kui teenuste eksport – vastavalt 3,9 ja 4,5 protsenti. Teenuste eksport kasvas viimati nii kiiresti 2014. aastal, kaupade eksport 2015. aasta esimeses kvartalis.
Pärast kaheksat järjestikust kvartalit langust suurenes lõpuks 5,4 protsendi võrra ka kapitali mahutus põhivarasse ehk kauaoodatud investeeringud. Investeeringute peatsele tõusule oli viidanud juba aasta alguses hoogustunud kapitalikaupade import ja ettevõtete laenamisaktiivsuse kasv.
-Statistika tõlgendamine valmistab ka analüütikutele peavalu
Statistikaameti andmetel vähenesid küll valitsemissektori investeeringud, kuid kasvu panustas tugevalt kinnisvara soetamine majapidamiste poolt, samuti ettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning masinatesse ja seadmetesse. Varasema perioodi revideerimise tulemusena selgus ka, et investeeringute vähenemine on juba mitu kvartalit järjest sujuvalt pidurdunud.
Küll tuleb tõdeda, et statistika tõlgendamine valmistab sellel korral analüütikutele parajalt peavalu. Kui SKP arvestuses ettevõtete investeeringud suurenesid, siis eelmisel reedel avaldatud ettevõtlussektori kvartaalsed andmed näitasid hoopis nende 5,2-protsendilist langust. Seejuures vähenesid investeeringud hoonete ja rajatiste soetamiseks 14 protsenti ning investeeringud masinatesse ja seadmetesse 12 protsenti.
Statistikaamet selgitab vastuolulisi andmeid metoodiliste erinevustega kahe näitaja arvutamisel. Nii võetakse SKP statistikas lisaks põhivarana kasutatavate masinate soetamisele arvesse ka nende müüki, mis võrreldes 2015. aastaga oluliselt vähenes.
Lisaks ei kajasta SKP statistika maatükkide soetamist ettevõtete poolt investeeringuna, mis kvartaalses ettevõtlusstatistikas investeeringuid tublisti vähendas. Niivõrd suur erinevus kahe näitaja vahel on siiski harukordne ja muudab SKP prognoosimise äärmiselt keerukaks.
-Majanduskasvu pidurdas energiasektor
Hinnates sisemajanduse kogutoodangut tootmise meetodil ehk ettevõtlussektorites loodud lisandväärtuse põhjal, paistab silma energiasektori suur langus. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kahanes oluliselt nii elektri- ja soojusettevõtete kui mäetööstuse lisandväärtus. Kahe peale kokku vähendasid tegevusalad SKP kasvu pea protsendi võrra.
Elektrienergia ja soojusvarustuse tegevusalal vähenes loodud lisandväärtus eelmise aastaga võrreldes 28 protsenti. Ka mäetööstuses kahanes lisandväärtus enam kui veerandi võrra, mida põhjustab madala naftahinna mõju põlevkivitööstusele. SKP kasvu panustas negatiivselt ka kinnisvaraalane tegevus, mille lisandväärtus jooksevhindades küll suurenes, kuid hinnakasvuga korrigeeritud andmetel langes.
Suurima panuse majanduskasvu andis info- ja side tegevusala, seda just tänu programmeerimis- ja infotegevuste lisandväärtuse kiirele kasvule. Teises kvartalis suutsid need tegevusalad tõepoolest oma müügitulu pea kolmandiku võrra kasvatada, samas kui kulud suurenesid vaid napi viie protsendi võrra.
-Üllatasid nii põllumajandus kui veondus ja laondus
IT valdkonna panus Eesti majandusse on ajas pidevalt kasvanud: kui 2005. aastal loodi sektoris vaid üks protsent kogu majanduses loodud lisandväärtusest, siis 2010. aastal kaks protsenti ning 2015. aastal 3,4 protsenti. Suuruselt teine panus SKP kasvu teises kvartalis tuli põllu- ja metsamajanduse ning kalanduse sektorist, mis põllumajandustootjate kehva seisu arvesse võttes on ehk mõneti üllatav. Võrreldes eelmise aastaga, suurenes sektoris loodud lisandväärtus 18 protsenti.
Tugeva panuse SKP kasvu andsid veel jae- ja hulgikaubanduse tegevusala ning haldus- ja abitegevused, mille alla kuuluvad näiteks turismibürood, renditeenuste pakkujad, turvafirmad jt. Ehk kõige üllatavam oli suur lisandväärtuse kasv veonduse ja laonduse alal, mida on räsinud Venemaa transiidi pidev vähenemine. Kvartaalse ettevõtlusstatistika põhjal sektori lisandväärtus teises kvartalis hoopis langes, mistõttu peitub erinevus taas ilmselt statistilistes nüanssides.
Kasvamist jätkas ka tööjõukulude osatähtsus SKPs, mis eelmise aasta teise kvartali 48 protsendilt ligi 50 protsendini jõudis. Kiire palgakasv on märkimisväärselt tõstnud tööjõu ühikukulu, mis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes suurenes 6,4 protsenti. Et SKP kasvas aeglasemalt kui hõivatute ja töötatud tundide arv, siis vähenesid ka tootlikkuse näitajad nii hõivatu kui ka töötatud tunni kohta.