/nginx/o/2016/09/12/5825587t1h288e.jpg)
Reformierakonna välja pakutud ministrikandidaadid Jürgen Ligi ja Maris Lauri on poliitikute seas tekitanud vastakaid tundeid.
Kiisler: ütled kool, mõtled euro (6)
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
12. september 2016, 10:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu liige Siim Kiisler (IRL) kirjutas sotsiaalmeediasse postitatud avalduses, et uue haridusministriga ei muuda Reformierakond oma suhtumist koolidesse kui rahapottidesse.
Kadri Simson: oleks liiga palju eeldada olnud, et Rõivas oleks riigi huvid erakonnast kõrgemale seadnud
/nginx/o/2016/09/05/5797791t1h829d.jpg)
Kommenteerides senise haridusministri Jürgen Ligi määramist välisministriks ütles Simson BNS-ile, et «kindlasti on Eestis poliitikute seas välispoliitika asjatundjaid temast sobivamaid, aga kahjuks kuuluvad nad kuuluvad valesse erakonda». «Ja oleks liiga palju eeldada olnud, et Rõivas oleks riigi huvid erakonna huvidest kõrgemaks seadnud,» lisas ta.
Suurima opositsioonierakonna parlamendifraktsiooni juhi hinnangul oli Ligi välisministriks määramine Rõivase pragmaatiline valik. «Ta pigem pidas vist oluliseks oma erakonna sisse rahustavat sõnumit saata, mitte niivõrd inimese ettevalmistust. Ja Ligi on universaalne minister, saada kuhu iganes,» sõnas Simson.
Avalikel esinemistel korduvalt Ligi teravaid ütlemisi kuulma pidanud Simson nentis, et tegemist pole omavaheliste vastuoludega.
«Mulle tundub, et Ligil on käitumisraskused naisterahvastega. Eriti peab ta end nüüd ohjama [Sakasmaa liiduikantsleri] Angela Merkeli, [Suurbritannia peaministri] Theresa May või [võimaliku tulevase USA presidendi] Hillary Clintoniga kohtudes. Aga kui ta on ohust teadlik, siis ehk ta ületab ennast,» sõnas Simson.
Rõivase eelmise valitsuse rahandusministri ja praeguse riigikogu liikme Maris Lauri määramist haridusministriks kommenteerides lausus Simson, et Lauri on samasuguses positsioonis nagu omal ajal oli Urve Tiidus, kui Rein Lang pidi kultuuriministeeriumist skandaaliga lahkuma. Simson viitas nii kultuurilehe Sirp peatoimetaja otsimise ja leidmisega seotud sekeldustele.
«Et oli vaja kiiruga saata mingit rahustavat elementi kultuuriministruiks. Suuri ootusi pole, aga isikuomadused lubavad loota, et suuri vigu ta [Lauri] ka ei tee,» sõnas suurima opositsioonipartei parlamendifraktsiooni juht.
Rõivas esitab esmaspäeva pärastlõunal presidendile ametisse kinnitamiseks välisminister Jürgen Ligi ja haridusminister Maris Lauri.
Liina Kersna: nii vastandlikud tunded
Reformierakondlasest riigikogu liige Liina Kersna kirjutas suhtlusportaalis Facebook, et Maris Lauri lahkumine riigikogust tekitab temas vastandlikke tundeid. «Ühelt poolt mu süda hõiskab rõõmust, et me saame endale haridusministriks Marise, teisalt tahaks lihtsalt nutta, kuna valitsusse läheb minu lähedasem kolleeg riigikogus. Minu hinnangul on Maris ideaalne poliitik – tasakaalukas ja tagasihoidlik, oskab kuulata, aga kui vaja, siis olla ka otsustav ja otsekohene. Meie oma Merkel. Jõudu tööle, armas Maris.»
Herkel: Taavi Rõivas oleks ise kõige paremini sobinud välisministriks
Vabaerakonna esimees Andres Herkel kommenteeris uue haridus- ja teadusministri ning välisministri kandidaadi nimetamist, et õige oleks olnud seada välisministri ametisse Taavi Rõivas ja leida valitsusele uus peaminister.
«Senine minister lahkus päevapealt ametist Eesti Euroopa Nõukogu eesistujaks olemise ajal ja ka Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Donald Tuski Tallinna-visiidi päeval. Sellises olukorras oleks võinud olla kaks võimalikku head lahendust halva olukorra juures. Esiteks olnuks õigem leida sellesse ametisse kogenud erakonnaväline diplomaat, mitte poliitiline «iga-ala tundja». Teine, radikaalsem lahendus olnuks see, kui tekkinud olukorra peasüüdlane peaminister Taavi Rõivas oleks võtnud vastutuse ja teatanud ise valmidusest taanduda välisministriks kellegi teise juhitud valitsuses,» arvas Herkel. «Taavi Rõivas on oma senise tegevusega tõestanud, et talle meeldib välispoliitikaga tegeleda ja üldiselt tuleb tal Eesti esindamine välisfoorumitel ka paremini välja kui sisepoliitika, mille puhul ta tihti on otsuste tegemisest loobunud,» lisas ta.