Sotsiaaldemokraadid ei toeta ideed tõsta pensioniiga 70 eluaastani, ütles endine sotsiaalkaitseminister, SDE fraktsiooni aseesimees Helmen Kütt sotsiaalministeeriumi ideed kommenteerides.
Helmen Kütt: sotsiaaldemokraadid ei toeta ideed tõsta pensioniiga (3)
14. september 2016, 18:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kütt ütles, et ei näe ühtegi mõistlikku põhjendust selliseks järsuks ja jäigaks sammuks.
«Inimesed on erinevad ning ka nende soov ja ka võimalus edasi töötada või pensionile minna on erinev – me võiksime tõsiselt arutada oluliselt paindlikumat lähenemist pensionieale ehk nn paindlikku pensionile siirdumise võimalust,» rääkis Kütt.
Ta ütles, et kui inimene tunneb näiteks 65-aastaselt, et paras aeg on pensionile minna, siis olgu tal selleks võimalus ning kui ta tahab aga tööl käia täis- või osaajaga, siis olgu ka see lihtsalt korraldatav. Kütt lisas, et vastavalt kujuneksid ka pensioni väljamaksed erinevaks.
«Kõigile ühe jäiga vitsaga löömine ei sobi aga mitte,» sõnas Kütt.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (IRL) lükkas Küti kriitika tagasi. «Kahju on, et mõni endine sotsiaalminister julgeb rahvale edasi valetada,» kirjutas Tsahkna kolmapäeva õhtul sotsiaalmeedias.
«Päris huvitav on vaadata, kuidas sipelgapesa kihama lõi pensionisüsteemi jätkusuutmatuse uudise peale. Tõde on valus kuulata ja poliitiliselt oleks tark jätkuvalt reaalsust eitada. Seni on seda tehtud nagu paljude muude teemadegagi,» märkis Tsahkna.
«Kui me nii jätkame nagu praegu, saame 2050. aastal pensioni 280 eurot kuus. See ongi lihtne tõde ja valikute koht,» lisas minister.
Tsahkna lisas pressiteates, et paindlik pension on ka üks sotsiaalministeeriumi poolt tehtavatest ettepanekutest, mida täna tutvustati.
«Selle kohaselt saaksid inimesed ise hakata valima, millal nad pensionile lähevad ehk pensioniiga oleks paindlik. See on oluline, et kui inimene tahab tervislikel või muudel põhjustel minna varem pensionile, saab ta seda teha. Ta saab pisut väiksemat pensioni, aga kui tunneb, et on terve ja tal on tööd ja tahab rohkem ühiskonda panustada, siis läheb hiljem pensionile ja saab mõnevõrra suuremat pensioni,» rääkis Tsahkna.
«Me ei saa enam jätkuvalt ennast petta,» jätkas ta. «Pensioni jätkusuutlikkuse otsuseid on juba piisavalt kaua edasi lükatud, aga nii jõuame me olukorda, kus tuleviku Eestis on suur hulk väga väikest pensioni saavaid inimesi.»
Tsahkna lisas, et praeguseid pensioniealisi inimesi need ettepanekud ei mõjuta, kuid selleks, et 30 aasta pärast pensioniikka jõudvaid inimesi ei tabaks ebameeldivused vaid paar aastat enne pensionile minekut, tuleb ausalt rääkida ja otsuseid langetada täna.
Tsahkna teatas kolmapäeval, et sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku tõsta pensioniiga 2040. aastaks 70 eluaastani ja sealt edasi siduda see oodatava eluaega, nii et kui oodatav eluiga pikeneb, kasvab automaatselt ka pensioniiga ja vastupidi. Samuti soovitab ministeerium siduda esimese samba pension lahku palgast ning panna see suhtesse tööstaažiga.