Valitsus otsustas tänasel kabinetinõupidamisel kaotada 2020. aasta 1. jaanuarist kaitseväelaste, prokuröride, politsei- ja piirivalveametnike eripensionid ning ei plaani nende asemele ka mingeid asendusskeeme.
Valitsus otsustas eripensionid kaotada ilma asendusskeemideta (7)
15. september 2016, 16:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänane valitsuse konsensuslik otsus on murranguline. Mitmed varasemad valitsused on vaielnud selle reformi üle pikki aastaid, kuid tulemusteta. Nüüd on see oluline otsus lõpuks tehtud,» lausus peaminister Taavi Rõivas.
Muudatus puudutab inimesi, kes asuvad teenistusse pärast 1. jaanuari 2020. Kõik praegused kaitseväelased, prokurörid, politseinikud ja piirivalvurid ning kuni 31. detsembrini 2019 ametisse astuvad inimesed saavad eripensioni seniste reeglite alusel.
Sotsisaalkaitseminister Margus Tsahkna märkis, et tegemist on ajaloolise otsusega, mida on alates 1997. aastast edasi lükatud. «Mul on hea meel, et jõudsime täna otsusele kaotada kõik eripensionid, kuid samas andsime kindlustunde neile, kes on täna kaitseväe- ja politseiteenistuses.»
Valitsusele esitatud analüüsis toodi muuhulgas välja, et eripensionid tuleb praegusel kujul kaotada, sest süsteem on riigile iga aastaga järjest koormavam, see on ebavõrdne ja teiste pensionäride suhtes ebaõiglane. Samuti ei ole uuringute järgi eripensionid noortele elukutse valikul enam oluliseks motivaatoriks.
Küll aga tähendab see muuhulgas seda, et asendusskeeme eripensionitele ei tule. «Kolmanda samba süsteemi ei tule ja kõiki käsitletakse võrdselt,» vahendas sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Volmer BNS-ile valitsuse kabinetinõupidamisel täna langetatud otsust.
Tsahkna algne ettepanek, mis valmis koostöös sise- ja justiitsministeeriumiga, nägi ette politseinike ja kaitseväelaste eripensioni asendamist riigi sissemaksetega kolmandasse pensionisambaga. Prokuröridel oleks aga palk tõusnud praegu.
Eripension on riigisektoris töötavale inimesele makstav pension, mis erineb üldise pensioniskeemi pensionist nii suuruse kui nõuete poolest. Eripensione hakatakse maksma 50.-55. eluaastast, nn tavaline pensioniiga on aga praegu 63 ja 2026. aastal 65.
Eripension on oluliselt suurem tavalisest pensionist. 2015. aastal oli keskmine prokuröripension 1759 eurot, politseiametniku pension 676 eurot ja kaitseväepension 635 eurot. Tavaline keskmine vanaduspension oli samal ajal 375 eurot.
Eripensionid loodi 2000ndate alguses. Eripensionid on kaotatud kohtunikel, riigikontrolöril, õiguskantsleril, riigikogu liikmetel, samuti on kaotatud avaliku teenistuse alusel makstav pensionilisa. Eripensionid on säilinud politseil, kaitseväel, prokuratuuril ja Eesti Vabariigi presidendil.
Praegu saab eripensioni politseist 1800 inimest, kaitseväest 750 inimest ja prokuratuurist 21 inimest. Kuna eripensione ei maksta samal erialal edasi töötades, motiveerivad need inimesi suhteliselt varases eas (alates 50. eluaastast) oma erialaselt töölt lahkuma.