Rõivas eripensionide reformist: aastakümnete pärast leevendab see oluliselt survet kaitse- ja sisejulgeoleku eelarvele (6)

Nele-Mai Olup
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseväelane.
Kaitseväelane. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Peaminister Taavi Rõivas ütles eripensionide reformi kommenteerides, et kohest kokkuhoidu reform ei too, küll aga leevendab see aastakümnete pärast oluliselt survet kaitse- ja sisejulgeoleku eelarvele.

Rõivase sõnul on eripensionide kaotamine «murranguline ja sisuline»  muudatus, mis kohest kokkuhoidu ei too, kuid avaldab riigi eelarvele mõju tulevikus. «Aastakümnete pärast annab see väga suurt leevendust ja võimalust panustada suurem osa kaitse-eelarvest muudele tegevustele peale pensionimaksmise,» ütles ta. «Peame mõtlema mitte ainult järgmiste valimisteni.»

Peaminister Rõivas rõhutas, et neid, kes praegu eripensionit saavad, see reform ei mõjuta. «Kõik, kes on täna Eesti riigi teenistuses kaitseväelasena, politseinikuna või prokurörina, siis nendel jääb sama süsteem kehtima ehk kui nad jäävad pensionile, saavad nad kehtiva korra järgi eripensionit,» kinnitas Rõivas.

Pensioni asemel motivaatoriks hea palk

Alates 2020. aasta 1. jaanuarist kaitseväes, politseis või prokuratuuris tööle asuvad inimesed ei saa enam õigust tulevikus eripensionile jääda, selgitas Rõivas eripensionide reformi sisu.

«Aeg on sealmaal, et on võimalik noori teenistusse tulevaid inimesi motiveerida hea palgaga, mitte sellega, et on kuskil kauges tulevikus lubadus suuremat pensionit saada,» ütles Rõivas. Ta rääkis, et kui politsei ja kaitseväe teenistuses olevatel inimestel säiliks õigus eripensionile, muutuks see «erakordselt koormavaks» nii kaitse- kui sisejulgeoleku eelarvele. «Seetõttu kannataksid sisulised tegevused, näiteks varustuse hankimine või palga maksmine, selleks jääks siis lihtsalt vähem raha.» 

Rõivase sõnul on tegemist väga põhimõttelise reformiga, et tulevikus tööle asuvad inimesed saavad samasugust pensioni nagu kõik ülejäänud. «Meil ei ole enam tulevikus sellist priviligeeritud pensionisüsteemi. Minevikus on olnud küllalt palju neid ametimehi ja –naisi, kellel on olnud erinevad pensionid, tänapäeva selline süsteem väga hästi ei sobitu ja tulevikku veelgi vähem.»

Reformi õnnestus tänu eeltööle

Peaminister Rõivas ei osanud öelda, miks eelmised valitsused pole suutnud eripensioni kaotamise osas otsust vastu võtta, kuigi seda on arutatud. «Eks siin on olnud alati ametkondlikke vastuseise ja küllap on küsimus olnud ka detailides,» ütles ta. «Seekord tegime otsuse tänu eeltööle, teemad olid erinevate valdkondadega läbi arutatud.» 

Rõivas tõi välja, et olemas on juba ka mõned näited sektoritest, kus sarnaseid reforme tehtud. Varasemalt on eripensionid ära kaotatud ka kohtunikel, riigikoguliikmetel, õiguskantsleril ja riigikontrolöril. «Ainuke ametikoht, kus eripension alles jääb, on vabariigi president,» ütles Rõivas. «Ja loomulikult kõik need inimesed, kes on praegu kaitseväe, politsei või prokuratuuri teenistuses, nendelt seda õigust ära ei võeta,» kordas ta.  

Valitsus otsustas tänasel kabinetinõupidamisel kaotada 2020. aasta 1. jaanuarist kaitseväelaste, prokuröride, politsei- ja piirivalveametnike eripensionid ning ei plaani nende asemele ka mingeid asendusskeeme.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles