Muuli: pensioniiga võib tõsta ja võib ka tõstmata jätta, rahvastiku vananemist see ei mõjuta

Nele-Mai Olup
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euromündid.
Euromündid. Foto: Eva Klaas

Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv riigikogu liige Kalle Muuli kirjutas sotsiaalmeedias, et IRLi esimehest sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ei saaks pensioniea tõstmise plaanist ise mingit kasu, sest kui iive ei tõuse, pole pensioni niikuinii oodata.

«Pensioniiga võib tõsta ja võib ka tõstmata jätta, rahvastiku vananemist see ei mõjuta,» kirjutas Muuli. «Tähtis on aru saada, et pensionit maksavad meile meie lapsed, mitte riigikogu ja valitsuse liikmed. Ja kui lapsi pole, siis pole ka pensionit, kiru valitsust palju tahad.»

«Praegusi pensionieelikuid peaks sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna 2040. aastaks mõeldud pensioniea tõstmise plaan tegelikult rõõmustama, sest see võimaldab neil tulevikus suuremat pensionit saada, aga pensionile saavad nad jääda ikka praeguse seaduse järgi enne 65. eluaastat,» jätkas Muuli.

«Tsahkna eakaaslastele ja noorematele inimestele ei oska aga muud öelda, kui et tehke lapsi. Või elage teadmisega, et vanas eas pole teil riigilt üldse mingit pensionit oodata,» kirjutas Muuli.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna soovib aastaks 2040 tõsta pensioniea 70. eluaastani, siduda esimese samba pension lahku palgast ning panna see suhtesse tööstaažiga.

Tsahkna ütles kolmapäevasel pressibriifingul, et sotsiaalministeeriumi ettepanek on tõsta pensioniiga 2040. aastaks 70 eluaastani ja sealt edasi siduda see oodatava eluaega, nii et kui oodatav eluiga pikeneb, kasvab automaatselt ka pensioniiga ja vastupidi. Kui muudatusi mitte teha, langeks tulevikus pensionimakse alla 300 euro piiri, ütles Tsahkna.

Ta märkis, et kuna pensioni suurus sõltub üha enam makstud sotsiaalmaksu suurusest, kajastub praegune palgaerinevus ka pensionites. Üle kandub muuhulgas meeste ja naiste palgalõhe, ent ka sissetulekute üldine ebavõrdsus ühiskonnas.

Tsahkna sõnul on praegu palgasaajate rikkaima ja madalaima kvintiili erinevus enam kui 10-kordne. Kui praegu on 20 protsendi rikkamate ja vaesemate pensionäride sissetulekute erinevus 1,7 korda, siis tulevikus võiks muidu hakata vaeseimate ja rikkaimate pensionite suurus erinema kuni neli korda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles