Muuseumist varastati Vabadussõja kangelase ordenid

Kolonelleitnant Oskar Luigale kuuluvad Vabadusristid.

FOTO: Eesti sõjamuuseum

Möödunud pühapäeval varastas muuseumikülastaja Viimsis asuvast Eesti sõjamuuseumist kolonelleitnant Oskar Luigale (1894-1941) kuulunud kolm Vabadusristi. «Olen siin 15 aastat töötanud ja sellist asja pole enne juhtunud,» kinnitas sõjamuuseumi direktori asetäitja Leho Lõhmus.

Lõhmuse sõnul pani varguse toime keegi külastajatest ning praegu uurib asja politsei. «Oleme kaamerad läbi vaadanud ja kõike vajalikku politseiga jaganud.»

Oskar Luiga. Foto:

FOTO: Eesti sõjamuuseum

Sõjamuuseumist pole tema sõnul varem nii hinnalisi asju varastatud. «Vabadusristid kuulusid ühele isikule ja see tõstab nende väärtust. Neil ei ole ainult materiaalne, vaid ka ajalooline väärtus ning viimane kaalub esimese ülegi,» rääkis Lõhmus. Ta lisas, et varastatud Vabadusristid kuulusid kolonelleitnant Oskar Luigale, kes oli omal ajal tuntud mees.

1894. aastal Pangodi mõisas metsavahi peres sündinud Luiga on üks üheksast mehest, keda tunnustati koguni kolme Vabadusristiga.

Vabadussõja ajal oli ta Tallinna löögipataljoni ülema abi ja seejärel teenis ta soomusrongil. 7. jaanuarist 1919 määrati Luiga laiarööpalise soomusrongi number 3 ülemaks, kellena teenis pisut üle aasta.

1921. aastal lahkus ta kaitseväeteenistusest kolonelleitnandi aukraadis ning töötas Rakvere metskonna metsaülemana. Luiga hukati 1941. aasta juunis Pirita-Kosel. Ta on maetud Tallinna kaitseväe kalmistule.

Vabadusristi kavalere peeti sõjasangariteks

Vabadusrist on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919. See oli tunnistus Vabadussõjas üles näidatud vapruse eest ja tõelisteks sõjasangariteks peeti eeskätt just Vabadusristi kavalere.

Eesti esimene riiklik teenetemärk omistati kuue aasta jooksul kokku 3132 kavalerile. Üldse on välja antud 3224 Vabadusristi, seejuures pälvis mõni kavaler kaks või lausa kolm ordenit. Kolonelleitnant Oskar Luiga oligi üks neist vähestest, keda tunnustati teenete eest kolme Vabadusristiga. Samapalju ordeneid pälvis ka endise Eesti peaministri Juhan Partsi vanaonu kolonel Karl Parts.

Teenetemärk jagunes kolme liiki, mis jagunesid omakorda kolmeks järguks. Ainsana ei antud välja isikliku vapruse ehk teise liigi esimest järku.  

Vabadusristil on kolm liiki:

sõjateenete eest (I liik)

isikliku vapruse eest (II liik)

tsiviilteenete eest (III liik)

1

Lisaks Eesti kodanikele anti Vabadusriste veel 17 riigi kodanikele. Vabadusristi andmine lõpetati riigikogu seadusega 19. juunil 1925. aastal.


Kahju 15 000 eurot

Politsei alustas sel nädalal Vabadusristide varguse uurimiseks kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb vargust ja võimaldab kurjategijat süüdimõistmisel karistada rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega.

Kolme Vabadusristi materiaalseks kahjuks on hinnatud 15 000 eurot.

Tagasi üles
Back