Omaaegne Põhiseaduse Assamblee liige Liia Hänni leiab Saarte Häälele antud arvamusloos, et kui uus president Eestile lõpuks valitud saab, peaks ta algatama arutelu põhiseaduse muutmise ja presidendi otsevalimiste üle. «Presidendivalimise kord vajab remonti,» usub Hänni.
Hänni sõnul annab valimiskogu läbikukkumine põhjuse arutada, milliseid muudatusi põhiseaduses presidendi valimise korras teha.
«Põhiseaduse muutmine on olnud jutuks, aga seda pole tõsiselt ette võetud. Leian, et arutelu sellel teemal võiks algatada uus president, kuna kõik arutelud, mis on varem ühe või teise erakonna initsiatiivil toimunud, ei ole kuhugi välja jõudnud. Põhiseaduse muutmiseks on ju vaja laiapõhjalist üksmeelt,» leiab Hänni.
«Meil tuleb paratamatult rääkida ka otsevalimise võimalusest, need asjad uuesti läbi arutada.»
Hänni meenutas, et assamblees oli kõige raskemaid teemasid, milles üksmeelele jõuda, just presidendivalimisega seonduv. «Tuleb tunnistada, et meil jäi aega lihtsalt väheks, et arutada läbi kõik need, meile tollal teoreetilisena tundunud võimalused, mis elu veerand sajandit hiljem on meie ette toonud. Presidendivalimise kord vajab remonti, see on aja nõue.»
Hänni sõnul saab seekordset presidendivalimise kampaaniat võrrelda otsevalimise kampaaniaga, mille käigus räägiti lahti mitmed Eesti jaoks väga olulised teemad. «Mis oli loomulikult positiivne. Sellele tuginedes arvan, et me ei peaks kartma ka arutelu otsevalimise üle.»
Muidugi on otsevalimisel alati oma riskid, nendib Hänni. «25 aastat tagasi, kui põhiseadust kirjutasime, nägime neid riske ja selle tõttu eelistasime kaudset valimist. Olukord Eestis on aga väga palju muutunud. Kui me nüüd endale otsa vaadates ja Eesti tugevust hinnates leiame, et neid ohte praegu sellisel kujul enam ei ole, miks mitte siis presidenti otse valida.»
Valik olgu teadlik
Otsus president otse valida ei ole siiski lihtne – et tahame ja teemegi nii. Peame vaatama otsa sellistele ohtudele nagu suure raha mõju võimalikule valimiskampaaniale, lubadused, mida president oma põhiseaduslikus rollis täita ei suuda. Kõik need teemad tuleb enne riski võtmist mustvalgel läbi arutada, rõhutab Hänni.
«Siin ei saa olla ainuke argument «aga rahvas tahab». Sest ka rahvale peavad need uued riskid olema teadvustatud, see valik peab olema teadlik valik. Peame olema veendunud, et otsevalimised meie demokraatlikku süsteemi ei kõiguta, ja ette nägema, mis võib juhtuda.»
Hänni rõhutab, et maailm pakub väga erinevaid näiteid, kuidas otsevalimistega võib rahva veelgi rohkem lõhestada, või kuidas otsevalimine võib ebaõnnestuda nii, et pärast tuleb president tagasi kutsuda, nagu juhtus Leedus. «Meil peab silme ees olema kogu see kirju ja mitmekesine pilt.»
Hänni sõnul loodab ta praegu, et erakonnad suudavad nüüd omavahel kokku leppida ning saame presidendiks auväärse inimese, kes suudab Eesti ühiskonnas tekkinud lõhed ja poliitilised erimeelsused ületada.