Tallinna Ülikooli (TLÜ) rektorikandidaadid Peeter Kreitzberg, Tiit Land ja Anu Toots leidsid eilsel debatil, et ülikool peab ühiskonnas oma rolli tähtsustamiseks parandama igapäevatöö kvaliteeti, kuid ka palju enam väljaspool maja sõna võtma.
Tellijale
Rektoriks pürgijad vaidlesid e-õppe üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg sõnas, et kõrgkool peaks aktiivsemalt kaasa lööma seaduste kujundamisel. «Miks ei võiks mitmete seaduste initsiatiiv siit majast tulla?» pakkus ta välja. Ta arvas, et ülikoolid võiksid üldse palju enam oma häält kõlada lasta.
Ka Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi professor Anu Toots oli sama meelt. «Meil peavad olema ka nähtavamad eestkõnelejad – keda ühiskond tunneb kui Tallinna Ülikooli inimesi,» märkis ta.
Kreitzberg ütles, et suurendada tuleks doktoritööde kaitsmise hulka. «Paljud akadeemilised inimesed lahkuvad erasfääri, välismaale. Vaja oleks paindlikku akadeemilise järelkasvu süsteemi, mis ei vastanduks staažikatele professoritele nagu kunagi Tartu Ülikoolis – 65-aastane ja Mihhail Lotmanile head aega!» kritiseeris ta.
Toots pidas ülikooli taseme tõstmiseks oluliseks, et iga paber, mis majast välja läheb, oleks tipptasemel. «Ainult nii saame öelda, et me teame, mida teeme. Kirjavead, järjepidamatus ja nii edasi – praaki ei tohi toota. Siin on meil pikk maa minna,» lisas Toots.
Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi direktor Tiit Land pidas võtmesõnaks seda, et kõike tehtaks hästi. Ka tema leidis, et ülikool peab palju aktiivsemalt väljaspool suhtlema.
Tuliseks vaidluseks läks selle üle, kas ülikool peaks massiloengute asemel rohkem juurutama e-õpet.
Nii Kreitzberg kui Land märkisid, et ülikoolis võiks olla vähem massiloenguid ja rohkem seminare ja e-õpet. Land kritiseeris massiloengute kvaliteeti ja rõhutas individuaalsema lähenemise vajadust. Anu Toots aga märkis, et ta ei mõista, miks peaks e-õpe parem olema kui massiloengud. Pealegi ei aitaks see tema sõnul raha kokku hoida, sest riist- ja tarkvara vajab uuendamist.
Veel arutati õppe- ja teadustöö keele küsimust ning leiti, et eesti ja inglise keele vahekord peab kujunema paindlikult. Kreitzberg märkis, et inglise keeles peaks õpetama neid erialasid, milles oleme tugevad. Toots lisas, et talle meeldiks, kui tudengid suudaks õppes ühelt keelelt valutult teisele ümber lülituda.
-------------------------------------------------