Loe poliitikute reaktsioone Kaljulaiu esitamisele presidendikandidaadiks (31)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Herkel.
Andres Herkel. Foto: Mihkel Maripuu

Kuigi riigikogu fraktsioonid kalduvad enamasti Euroopa Kontrollikoja liikme, täna presidendiks pakutud Kersti Kaljulaiu kandidatuuri toetama, kõlab tema suhtes ka kriitilisemaid kommentaare.

Alender: kujundame seisukoha Kaljulaiu suhtes pärast temaga kohtumist

Reformierakondlane Yoko Alender ütles pärast vanematekogu otsuse selgumist, et Luik on enamikule fraktsioonist esimene valik. Samuti pole Kaljulaid tema sõnul fraktsioonile nagu ka Eesti rahvale eriti tuttav. «Kuid kohtume homme ja kujundame oma seisukoha. Otsest vastuseisu Kaljulaiule täna fraktsioonis kõlama ei jäänud,» ütles Alender Postimehele.

Palling: Kaljulaid on Reformierakonna fraktsioonile vastuvõetav kandidaat

Alenderi erakonnakaaslane Kalle Palling arvas, et Kaljulaid on Reformierakonna fraktsioonile vastuvõetav kandidaat, kuigi ei tahtnud täna veel avaldada, kas ta on valmis Kaljulaiu poolt hääletama. Samas märkis ta, et esmaspäevases hääletusvoorus on välistatud, et Reformierakond jätaks hääletuse vabaks. «Käitume ühtselt, et Eesti leiaks väärika presidendi,» ütles ta.

Trei ei toeta Kaljulaidu: ei tea, ei tunne teda

Reformierakondlasest riigikogu liige Terje Trei kinnitas aga otsesõnu, et ei toeta Kaljulaiu kandidatuuri ega näe ennast talle praegu rõõmsalt toetust avaldamas. «Ei tea, ei tunne teda ja kuigi ma toetan naisi, siis minu kindel veendumus on, et president võiks olla esimese juubeli ära pidanud,» ütles ta.

Tema hinnangul ei ole vajadust leida presidenti iga hinna eest ja kiirustades. «Me peaksime mõtlema ikkagi sellele, kuidas rahvas teda vastu võtab ja millised on rahva ootused. Ma ei usu, et rahvas ootab, et peaasi, et president oleks olemas,» rääkis ta.

Trei hinnangul tuleks kaaluda veel ka teisi võimalusi. «Praegusel juhul toimub minu arust kõik väga nurga taga ja liiga kiiresti, meil on tublisid inimesi palju-palju ja kui kellelegi heidetakse ette mingit poliitilist kuuluvust või kunagi kuulumist või midagi tegemist, siis nendest asjadest tuleks kõigepealt üle saada ja üritada poliitikutel kaaluda kandidaate nii, et unustatakse need nüansid ära. Aga kui jääb ikkagi selle peale, siis on küll paha,» ütles ta.

Vastates küsimusele, kes oleksid tema hinnangul parimad kandidaadid, nimetas Trei esmalt Jüri Luige nime ja ütles, et näeks just Luike kompromisskandidaadina. Samuti eelistaks ta enda sõnul Kaljulaiule näiteks Liia Hännit.

Martin Helme: Kaljulaid võib EKRE toetusega arvestada

Martin Helme märkis Postimehele, et EKRE toetab Kaljulaiu kandidatuuri.  Helme sõnul on seitsmest fraktsiooniliikmest vaid ühel kõhklusi.

Helme rõhutas, et Jüri Luik samas poleks EKRElt saanud ühtegi toetushäält. «Tema seisukohad riigikaitse küsimustes ei sobi meile,» selgitas Helme. «Lisaks võib tema väljaütlemiste põhjal järeldada, et tegu on paadunud euroföderalistiga. »

Helme sõnul sai teisipäeval vanematekogus selgeks, et «kaks ja pool fraktsiooni» ei toeta Luike presidendina: EKRE, Keskerakond ja sotsid. «Sotsid ütlesid, et nad ei poolda Luike, kuid kui teised tahavad, ei hakka nad ka blokkima.»

Ratas: enamik Keskerakonna fraktsioonist on ilmselt Kaljulaiu taga

Keskerakonda kuuluv riigikogu aseesimees Jüri Ratas ütles ERRi uudisteportaalile, et kõik fraktsiooni liikmed Kaljulaidu ilmselt ei toeta. «Usun, et enamus on Kaljulaiu taga. 27 häält ei ole, aga suur enamus on,» märkis ta.

Simson: vähemalt 20 häält Kaljulaiu poolt

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson kinnitas Postimehele, et Kaljulaid võib arvestada vähemalt 20 häälega opositsioonilisest saadikurühmast. «Selles ei ole mitte mingisugust kahtlust, et meie fraktsioonis on valdav enamus väga mõistlikke inimesi, kes on kompromissi leidmise poolt ja Kersti Kaljulaid kui selline ongi ju kompromissikandidaat,» rääkis ta.

Simson lisas, et tal ei ole veel siiski nimeliselt teada, kes kuidas kavatseb hääletada. Selle väljaselgitamiseks pole tema sõnul veel lihtsalt aega olnud. «Arutame seda homme, kui Kersti Kaljulaid tuleb meie fraktsiooni,» märkis ta.

Herkel: Kaljulaid on ootamatu, kuid kindlasti hea kandidaat

Riigikogus kaheksa saadikuga esindatud Vabaerakonna esimees Andres Herkel nimetas Euroopa Kontrollikoja liiget Kersti Kaljulaidu, kellele parlamendi vanematekogu tegi täna ettepaneku kandideerida presidendiks, kandidaadina ootamatuks, kuid kindlasti heaks valikuks.

Herkel kirjutas Facebookis, et seekordne presidendikandidaadi sõelumise protsess on ainulaadne nagu ka olukord, millesse satuti valimiskogu ebaõnnestudes. «Arvan, et konsensuskandidaadi otsimine on iseenesest õige. Nõrk pool on aga see, et kui kas või üks fraktsioon riigikogus mõne hea kandidaadi välistab, siis ei saa asjast asja. Vajaliku 68 toetushääle arvestamine pole lihtne ülesanne,» nentis ta.

Tema sõnul otsustas vanematekogu eile esmalt, et keegi juba kandideerinud pretendentidest ei peaks järgmisele ringile minema. «Selle tooni andsid ette valimiskogus enim hääli saanud Allar Jõks ja Siim Kallas. Ka varem riigikogus kandideerinud Eiki Nestor tajus olukorda nii. Kuid senistele kandidaatidele tuleb tunnustust avaldada. Poliitmäng tühjade sedelitega ja mitte kõige paremini õnnestunud seadus pole ju nende süü,» kirjutas ta.

Herkel küsis, mil määral ähvardavad tühjad sedelid riigikogu vooru nurjamist, ning avaldas veendumust, et Kaljulaiu toetuse määr saab selgemaks siis, kui ta on kõigi fraktsioonidega kohtunud. «Kuna kaks fraktsiooni (EKRE ja Keskerakond) ei toetanud Jüri Luike, siis tehti ettepanek just Kaljulaiule. Vabaerakond näinuks ka Luike väga hea meelega presidendikandidaadina, kuid seekord on olukord selline. Fraktsioonisiseselt käisid väga selgelt läbi ka Tarmo Soomere ja Jaak Jõerüüdi nimed,» ütles ta.

Tema sõnul on Vabaerakonna soov jõuda presidendivalimistel tulemuseni. «Meil on viimastel päevadel erakonnakaaslaste ja kodanike poolt pakutud kümneid nimesid. Paraku pole nõnda, et igaühele neist on võimalik tagada nipsu lüües vajalik toetus. Hea, kui vähemalt ühega nii läheb,» lisas Herkel.

Indrek Tarand: Kaljulaid ei sobi presidendiametisse

Europarlamendi saadiku Indrek Tarandi hinnangul ei ole Kersti Kaljulaid presidendiametisse sobiv inimene.

«Parteilased ei peaks kitkuma kätega kaevu põhjast kruusa. Kui Eestile on vaja presidenti, siis tuleb ta võtta raskekaallaste hulgast,» ütles Tarand Vikerraadio uudistele.

Tarand tõdes, et raskekaallaste seast presidendi valimine ei õnnestunud, milles oli nii seaduse vigu, kui ka muid vigu. Samas on Tarandi sõnul täiesti vale arvata, et kuna muud moodi ei tule välja, siis tuleb võtta ja panna presidendiks riigiametnik, ükskõik, kui tubli ametnik ta ka ei ole.

«Praegu on parteilastele avatud võimalus näidata riigimehelikkust ja riigitarkust ning  panna kandidaadiks natuke suurema kaliibriga tegelane,» märkis Tarand.

Ta lisas, et Jüri Luige kaliiber on Kaljulaiu omast kahtlemata suurem, aga üks asi on kellegi esitamine, teine asi aga inimese enda nõusolek.

Ligi: Kerstist saaks asja!

Välisminister Jürgen Ligi kutsus Facebookis riigikogulasi üles unustama väikluse ja kinnitas, et Kersti Kaljulaiust saaks asja.

Esmalt sarjas Ligi talle omases värvikas keeles parlamendiliikmeid, kes ei toetanud presidendikandidaadina diplomaat Jüri Luike, kes on Reformierakonna esimene eelistus. Luigel polnud teatavasti toetust EKRE ja Keskerakonna, kuid ka sotsid seas.

«Häbi päkapikkudele, kes välistasid võimaluse, et saaksime endale põhjamaise kuninga, Jüri Luige, kes esindaks Eesti riiki põhiseadust austades, strateegilise südametunnistusega ja ilusas keeles. Kirge riigikorralduses on tal küll nappinud, ent see on isegi hea tasakaaluks kandidaatidele, kes lubasid imetegusid kuni põhiseaduse rikkumiseni välja. Kuni saan, ei lähe Jüri talent Eestile siiski raisku,» lubas Ligi.

Seejärel kutsus Ligi tekkinud olukorras üles Kaljulaidu toetama.

«Kuningat ei sündinud, nüüd sündigu kuninganna! Kersti on ratsionaalsuse etalon ja sellena riigipeaks suisa sobimatu, ent seda haruldaselt väärtuslikum. Tema kirg on olnud riigikorralduses, mida president siiski ei määra. Kui me pole üksteist mõistnud poolelt sõnalt, on tegu olnud sidehäirega. Eesti poliitikat oleme lahanud erakonna piire tundmata, ta võime süüvida ka julgeolekupoliitikasse on kahtlustest väljaspool. Ta muidugi on liberaal, ehkki peab seda konservatiivsuseks. Soovida julgeks talle aga ainult konservatiivset julgust, milleta liberaalsed väärtused on antiliberaalses maailmas kaitsetud. Unustage nüüd korraks väiklus, riigikogulased, Kerstist saaks asja!»

Marrandi: nii võikski juhtuda, et Eesti saab naispresidendi

«Loodan, et saavutatakse ajalooline kokkulepe, kus kõik riigikogu fraktsioonid on ühel meelel. Nii võikski juhtuda, et Eesti saab naispresidendi,» teatas riigikogu liige Jaanus Marrandi (SDE) Facebookis Postimehe uudist jagades.

Madison: selgitamist vajavad teatud artiklid

Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Jaak Madison teatas, et homsel kohumisel Kersti Kaljulaiuga vajavad selgitusi tema teatud artiklid, kust kumab läbi rahva noomimine seisukohtade pärast, mis pole meeltmööda valitsusele ning väikesele klikile.

Madison kirjutas, et Kersti Kaljulaiu seisukohtadest mitmetes küsimustes sõltub väga palju. Piirileping, Eesti kui rahvusriik põhiseaduset tulenevalt, Euroopa Liidu tulevik ja selle roll meie suveräänsuse küsimuses, ühiskonna alustala ehk perekond – kõik need on Madisoni sõnul neile olulised teemad ja võimalikul presidendil peavad olema seisukohad nendes küsimustes. «Kuid ilma eelarvamusteta vaadates – neli last, rikkalik kogemus avalikus sektoris, kuulunud Isamaaliitu, kui see veel tõesti oli konservatiivne,» märkis ta.

Aadu Must: see oli lausa üllatav erakondadeülene üksmeel!

Keskfraktsiooni liige Aadu Must teatas, et Kersti Kaljulaiu osas oli lausa üllatav erakondadeülene üksmeel.

«No nii. Nüüd vist võib ka selle välja öelda, et ka riigikogu kultuurikomisjoni «uudishimuhääletusel» (milles senised väärikad kandidaadid olid välja jäetud) sai kaheksalt osalenult kuus häält Tartu Ülikooli nõukogu esimehena ja riigikogu kantselei arenguseire nõukogu esimehena ennast igati sümpaatse ja targa inimesena näidanud ning lisaks veel tugeva «Euroopa kogemusega» KERSTI KALJULAID. See oli lausa üllatav erakondade ülene üksmeel!» kirjutas Must.

Võrdõigusvolinik: naispresidendiks on Eesti olnud valmis alates 24. veebruarist 1918

Ka võrdõigusvolinik Liisa Pakosta avaldas uudise üle heameelt. «Mul on kohe hea meel meie riigikogu üle! Järjekordne tubli naine presidendikandidaat, ja seekord loodetavasti kohe varsti päriselt ka. Marina Kaljurand ja Mailis Reps ja Lagle Parek ja Siiri Oviir on tänuväärselt seda rada sisse lükanud.»

Kommentaarid (31)
Copy
Tagasi üles