Ülevaade presidendirallist: pool aastat ränka vaeva versus üllatuskandidaat Kersti Kaljulaid

Pea pool aastat tagasi tuule tiibadesse saanud presidendivalimised on viimastel kuudel kaasa toonud rohkelt üllatusi ja pettumusi, muu hulgas ka uued ministrid ja isegi jutud valitsuse lagunemisest. Sel nädalal võtsid seni riigikogus ja valimiskogus nurjunud valimised aga täiesti uue pöörde, kui ettepanek presidendiks kandideerida tehti Kersti Kaljulaidile.

Presidendiralli sai hoo sisse 16. aprillil, kui Reformierakonna auesimees Siim Kallas teatas enda valmisolekust kandideerida Eesti presidendiks. Varsti pärast Kallase kõnet teatasid oma valmisolekust ka kirjanik ja diplomaat Jaak Jõerüüt ning endine välisminister Marina Kaljurand. Seejärel ilmus presidendikandidaadi kandidaate nagu seeni pärast vihma.

Allpool meenutame, kuidas kõik alguse sai ja milliseid üllatusi presidendi otsingud seni pakkunud on.

APRILL

• 16. aprill. Euroopa Komisjoni endine asepresident, Reformierakonna auesimees Siim Kallas peab rahvusooper Estonia kammersaalis kõne, milles ta teatab ametlikult enda valmisolekust kandideerida Eesti presidendiks. Siinkohal meenutuseks: Kallase kõne täismahus. Reformierakonna võimalik presidendikandidaat, välisminister Marina Kaljurand ootab veel õiget hetke.

• 20. aprill. Reformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas kutsub parlamendierakondi ühist presidendikandidaati leidma. Reformierakonna eelistus on esimehe sõnul leida parlamendis vähemalt 68 riigikogu liikme toetus ühiskandidaadile.

• 21. aprill. Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid pakub üheks võimalikuks presidendikandidaadiks ettevõtjat ja pangandustegelast Indrek Neiveltit, kel on tema sõnul plekitu minevik ja positiivne maine. Samal ajal otsivad Sotsiaaldemokraalik Erakond (SDE) ja Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) võimalusi, et pakkuda presidendikandidaadi leidmise võidujooksul välja ka oma pretendent. Erakonnad on valmis läbirääkimisi pidama, kuid samas rõhutavad, et võimalike presidendikandidaatide nimed ei saa jääda Reformierakonna-keskseks. IRLi esimees Margus Tsahkna märgib, et kui Eesti järgmine president tahetakse valida parlamendis ja erakondadeülesena, tuleks välistada Siim Kallase ja Marina Kaljuranna kandidatuur. 

• 22. aprill. Kirjanik ja diplomaat Jaak Jõerüüt kinnitab valmisolekut kandideerida presidendiks. Samal ajal on mitu erakonda presidendiameti asjus ühendust võtnud endise õiguskantsleri Allar Jõksiga. 

Jaak Jõerüüt ja Allar Jõks. Foto: Postimees Foto: Kollaaž: Postimees/Scanpix

• ​23. aprill. Välisminister Marina Kaljurand teatab Vabaerakonna üritusel «Vabaerakond kohtub presidendikandidaadi kandidaatidega», et ta on valmis kandideerima presidendiks, juhul kui keegi riigikogu liikmetest teeb talle sellise ettepaneku.
• 25. aprill. Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet Reformierakonnast kinnitab, et ka tema on valmis kandideerima presidendiks. Keskerakonna riigikogu fraktsioonis käivate lepituskõneluste käigus mängitakse aga mõttega, et Aadu Must võiks olla inimene, kes suudaks koguda vähemalt 21 parlamendisaadiku toetusallkirjad, mida on tarvis presidendivalimiste riigikogu voorus kaasalöömiseks.

---

MAI 

• 6. mai. Eurosaadik Indrek Tarand räägib Vabaerakonna üritusel «Vabaerakond kohtub presidendikandidaadi kandidaatidega», et tal on tõesti ambitsioone saada kunagi presidendiks. «Kui oleks (presidendi - toim) otsevalimised, tõuseksin kohe püsti ja ütleksin, et jah, ma tahan,» ütleb Tarand. Vabaerakond on lisaks Tarandile kohtunud juba Marina Kaljuranna ja Allar Jõksiga ning ees ootab kohtumine Jaak Jõerüüdiga.
• 12. mai. Keskerakondlane Mailis Reps kinnitab «Aktuaalse kaamera» otsestuudios, et ta kandideerib presidendikandidaadiks ning kavatseb nüüdsest peale kampaaniale keskenduda.
• 13. mai. Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid peab Keskerakonnale sobivaks presidendikandidaadiks hoopis riigikogu liiget Peeter Ernitsat. 
• 23. mai. 14 ühiskonnategelast teevad pöördumise, kus leiavad, et Eesti järgmiseks presidendiks võiks saada endine õiguskantsler ja praegune vandeadvokaat Allar Jõks. Viimane teatabki pressikonverentsil, et on valmis kandideerima Eesti presidendiks.
• 25. mai. Riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor teatab, et on otsuse langetanud ja temagi kandideerib presidendiks.
• 28. mai. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) volikogu otsustab teha 12. juunil toimuvale EKRE kongressile ettepaneku esitada erakonna presidendikandidaadiks Mart Helme.
• 30. mai. SDE juhatus kinnitab ühehäälselt erakonna presidendikandidaadiks riigikogu esimehe Eiki Nestori.

---

JUUNI

• 1. juuni. Tõnismäele on ilmunud suur plakat, millel Keskerakonna esimees Edgar Savisaar teatab presidendiks kandideerimise avaüritusest. Paraku on aga hiiglaslikul plakatil kirjaviga - sõna «kampaania» asemel on trükitud «kanpaania». 
  

  Savisaare presidendikampaania plakat. Foto: Jaanus Lensment

• 5. juuni. IRLi volikogu kinnitab ühehäälselt Allar Jõksi ametlikult erakonna presidendikandidaadiks. IRLi volikogu loodab koondada tema kui erakondade ülese kandidaadi taha ka teiste erakondade toetust. 
• 7. juuni. Edgar Savisaar peab rahvusraamatukogus kõne presidendivalimistest. Suurejoonelisel üritusel, kuhu on kogunenud saalitäis rahvast, teatab Savisaar, et on valmis osalema presidendivalimistel, kui erakonna volikogu otsutab ta valida Keskerakonna presidendikandidaadiks. 
• ​​8. juuni. IRLi esimees Margus Tsahkna teeb parlamendierakondade juhtidele ettepaneku koguneda enne jaanipäeva aruteluks võimaliku ühise presidendikandidaadi nimetamiseks riigikogus. Sama ettepaneku teeb kohe ka Reformierakond.
• 11. juuni. Keskerakonna presidendikandidaadiks saab Mailis Reps, kes kogub 90 häält ehk 53 protsenti häältest. Savisaar kogub 78 häält. Peeter Ernits tänab usalduse eest ja teatab, et võtab oma kandidatuuri tagasi. Samuti kandidaadiks pürginud Marina Riisalu teatab, et tema aeg alles tuleb, ning seega loobub temagi kandidatuurist. 

See on esimene kord Keskerakonna ajaloos, kui Savisaar sisevalimistel oma oponendile alla jääb. Selle kaotuse järel kõlab meedias arvamusi, et Savisaare aeg hakkab Keskerakonnas lihtsalt läbi saama. Omakorda tekivad küsimused Keskerakonna tuleviku kohta.

• 15. juuni. Marina Kaljurand lubab, et kui sügisestel presidendivalimistel ei peaks teda edu saatma, astub ta Reformierakonda. Õhtul kogunevad riigikogu fraktsioonide esindajad, kes tõdevad, et enne, kui kõikide erakondade, eelkõige aga Reformierakonna kandidaat, ei ole selgunud, pole võimalik protsessiga edasi minna.
• 20. juuni. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson kinnitab, et Mailis Repsil on esimese presidendikandidaadina koos vajalikud allkirjad riigikogus ülesseadmiseks.

---

JUULI 

• 20. juuli. Reformierakonna presidendikandidaadiks pürgiv Marina Kaljurand soovitab riigikogus toetada presidendikandidaadina Siim Kallast. «Ma tegin täna Reformierakonna juhatusele ettepaneku anda esimesena võimalus Siim Kallasele riigikogus kandideerida. Kui see mingil põhjusel seal ei õnnestu, siis palun, et nad toetaksid minu ülesseadmist valimiskogusse,» rääkis Kaljurand «Aktuaalsele kaamerale». Loe lisaks: Kaljuranna kiri reformierakondlastele: miks peaks Kallasele riigikogus võimaluse andma? Kallas peab Kaljuranna ettepanekut positiivseks. Riigikogus valituks osutumist peab ta küll keeruliseks, aga mitte võimatuks ülesandeks.

«On tarvis tingimata tagada, et kogu selles operatsioonis Reformierakonna fraktsioon püsib ühtsena. Riigikogus läbi minek ei ole mitte lihtne ülesanne. Mingid eeldused ja võimalused justkui on. /.../ Šanss pole olematu, šanss pole 100 protsenti, aga lootus on, muidu ju üldse ei tegelekski,» ütleb Kallas.

Presidendiks pürgijad debateerivad. Foto: Foto: SDE

23. juuli. Presidendiks pürgijad on alustanud esimesi debatte. Sotside suvepäevadel arutlevad Allar Jõks, Mailis Reps, Eiki Nestor ja Urmas Paet, kellelt küsitakse, et kui riigikogu võtaks napi häälteenamusega vastu kooseluseaduse tühistamise seaduse, siis kas nad kuulutaksid presidendina selle seaduse välja. Loe lisaks: Presidendiks pürgijad rääkisid kooseluseadusest 

• 28. juuli. Kuna paljud erakonnad eelistavad, et president valitaks ära 29. augustil riigikogus ning protsess üldse valimiskogusse ei jõuaks, on poliitikud alustanud omavahelisi läbirääkimisi, et parim strateegia paika panna. 
  

  Tallinna vanalinna veinirestoranis Dominic kohtuvad presidendikandidaadiks pürgijad Eiki Nestor ja Siim Kallas. Ettepaneku kohtuda tegi Nestor. Foto: Eero Vabamägi 

Juulis ilmuvad ka Postimehe intervjuud presidendiks pürgijatega:

• FOOKUSES MART HELME: Isa ütles lapsepõlves, et tuleb vastu anda - muidu nad jäävadki kiusama

• FOOKUSES ALLAR JÕKS: Naistemehe maine tõstab populaarsust

• FOOKUSES EIKI NESTOR: Hipsteritega saan väga hästi läbi

• FOOKUSES SIIM KALLAS: Isiklik sarm loeb väga palju

• FOOKUSES URMAS PAET: Paljud arvavad, et ma ei saa naljast aru

• FOOKUSES MARINA KALJURAND: Mind on üllatanud pahatahtlikkus

• FOOKUSES MAILIS REPS: nurgas itsitajad mind ei takista

---

AUGUST 

• 12. august. Allar Jõks teeb Paides toimuval Arvamusfestivalil presidendikandidaatide debatil Mailis Repsi suunas seksuaalse alatooniga nalja, mis pälvib sotsiaalmeedias pahameelt ja mille üle arutatakse meedias veel pikalt. Kandidaadid räägivad presidendi valimissüsteemist ja Jõks märgib, et ta on jõudnud vahepeal meelt muuta ja jõudnud järeldusele, et presidenti peaks valima ikkagi rahvas. Seejärel ütleb Reps oma kõne lõpus: «Ja ma usun, et ma ühtin siinkohal Allar Jõksiga.» Jõks, kelle jaoks tundub see naljakas, ütleb seepeale: «Mailis, sa ütlesid, et ühtid minuga, aga mul on täna naine kaasas.» Siinkohal tekib piinlik vaikus. Hiljem meedias arvamust avaldav kommunikatsiooniekspert Ivo Rull peab Jõksi väljaütlemist kohatuks. Keeleteadlase Urmas Sutropi sõnul näitab Jõksi väljaütlemine, et presidendikandidaat ei suuda oma sõnu ega käitumist kontrollida.

• 16. august. Kaks nädalat enne presidendivalimisi riigikogus võib parlamendiliikmete eelistuste põhjal arvata, et riigikogus presidenti ära ei valita, kuid otsemandaadi valimiskokku saavad Siim Kallas ja Mailis Reps.

  

  Allikas: Postimees

  Samal ajal on selge, et sotsid tahavad riigikogus presidendikandidaadina üles seada Eiki Nestori; keskerakondlased seisavad ühtselt Mailis Repsi selja taga; Reformierakond läheb vähemalt alguses üksmeelselt Siim Kallase selja taha; IRL on valmis esitama kandidaadiks Allar Jõksi; Vabaerakond püüab esimeses voorus üles seada Allar Jõksi ja edasi võib nende häältest osa minna kas Kallasele või Repsile; EKRE fraktsioon ei anna ilmselt riigikogus kellelegi toetusallkirja ega hääletata kellegi poolt, sest nende selge soov on viia valimised valimiskokku. Kui keegi siiski hääletab, siis kas Repsi või Jõksi poolt. Politoloogid on praktiliselt kindlad, et presidenti riigikogus ära ei valita, ka ei pruugi kokku kutsutud valimiskogu ülesandega hakkama saada. 

• 17. august. Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps jätkab presidendikampaania raames kohtumisi Eestimaa omavalitsusjuhtidega. Kuue kuu jooksul on ta külastanud peaaegu 150 omavalitsust kaheteistkümnes maakonnas.

• 22. august. Sotside juhatus otsustab, et presidendivalimiste esimeses voorus toetavad nad Eiki Nestorit ja teises voorus Siim Kallast. Ametlikult viidati, et Reformierakonda kutsutakse üles koostööle presidendi valimiseks, kuid tegelikult oli selleks hetkeks kokkuleppele jõutud, et teises valimiste voorus toetavad mõlemad parteid Siim Kallast. President tahetakse kindlasti ära valida parlamendis.

• 23. august. Spekuleeritakse, et presidendivalimiste matemaatikas on toimumas radikaalne muutus. Üksiti võib see esile kutsuda praeguse valitsuskoalitsiooni lagunemise. Loe lähemalt: Juhtkiri: Keskerakond saab Kallase toetamise eest valitsusse? 

• 25. august. Postimehe ja Kanal 2 koostöös valminud saates «Suur presidendidebatt» võtavad omavahel mõõtu presidendiks pürgivad Marina Kaljurand, Siim Kallas, Mart Helme, Eiki Nestor, Mailis Reps ja Allar Jõks. Videod on järelevaadatavad siit: Suur presidendidebatt
• 26. august. Postimehes ilmunud uuringu tulemustest selgub, et inimesed soovivad kõige enam näha presidendina Marina Kaljuranda, keda toetab 30,4 protsenti küsitlusele vastanutest. Siim Kallase toetus on 22,3, Mailis Repsi toetus 7,8, Allar Jõksi toetus 6,9, Mart Helme toetus 6 ja Eiki Nestori toetus 4,9 protsenti.
• 27. august. 21 ühiskonnategelast, kelle hulka kuulub ettevõtjaid, kultuuritegelasi, teadlasi ja endisi poliitikuid, teevad avalduse, milles kutsuvad üles presidenti valima riigikogus. 21 ühiskonnategelase avaldus: valigem president riigikogus
• 28. august. Valimiskomisjon registreerib vabariigi presidendi valimise kandidaatideks riigikogu esimeses hääletusvoorus Mailis Repsi, Allar Jõksi ja Eiki Nestori. Repsi esitasid presidendikandidaadiks 27, Jõksi 21 ja Nestori 43 riigikogu liiget.

RIIGIKOGU EI SUUDA PRESIDENTI ÄRA VALIDA

• 29.-30. august. Allar Jõksi poolt hääletab esimeses voorus neli saadikut rohkem, kui oli ta üles seadnud, ning Eiki Nestori poolt kolm ja Mailis Repsi poolt üks vähem. Seepeale kirjutab Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi sotsiaalmeedias Nestorile, et ta tahab tema ees isiklikult vabandada nende reetjate pärast, kes ei andnud talle presidendivalimiste esimeses voorus lubatud häält. Nestori kadunud hääled tekitavad palju kära, sest sellega murti sotside ja Reformierakonna vahelist kokkulepet. Sotsiaaldemokraadid tunnevad end petetuna. Samuti rebestas kokkuleppe rikkumine Reformierakonda ja kahandas usaldust koalitsioonis.
• Teises hääletusvoorus saab Siim Kallas 45, Mailis Reps 32 ja Allar Jõks 21 häält. Kolmandasse hääletusvooru pääsevad Siim Kallas, kes saab 42 ja Mailis Reps, kes saab 26 häält. Seega jääb riigikogus toimunud presidendivalimiste kolmes voorus riigipea valimata ning valimised jätkuvad 24. septembril valimiskogus. 

Üks neist, kes postitas foto oma hääletussedelist, oli Aivar Sõerd. Foto: Aivar Sõerd

Presidendivalimistele riigikogus järgneb palju segadust. Näiteks tekitab küsimusi, miks osa saadikuid salajasel hääletusel oma sedeleid pildistasid. Helir-Valdor Seeder, riigikogu aseesimees ja IRLi fraktsiooni liige, saadab vabariigi valimiskomisjonile pöördumise, milles kahtlustab, et saadikud, kes pildistasid enda hääletussedelit ja postitasid selle sotsiaalmeediasse, rikkusid oma tegevusega salajase hääletuse põhimõtet. 

Õiguskantsler Ülle Madise ja justiitsminister Urmas Reinsalu taunivad kuuldusi, justkui sunniks mõned riigikogu fraktsioonid oma liikmeid kokkulepetest kinnipidamiseks presidendivalimistel hääletussedeleid mobiiltelefoniga pildistama.

President Toomas Hendrik Ilves nimetab presidendivalimiste senist käiku piinlikuks segaduseks ja lisab, et soovib enne valimiskogu lõpuks näha ja kuulda presidendikandidaatide tõsist ja sisulist arutelu.

Reformierakonna juhatus otsustab vahetult pärast ebaõnnestunud valimisi riigikogus, et toetab valimiskogus erakonna kandidaadina Siim Kallast, mitte Marina Kaljuranda, ja see toob kaasa muutused valitsuses.

• 31. august. Välisminister Marina Kaljurand ütleb hommikul välisreisilt saabudes, et ta on Reformierakonna juhatuse otsuses väga pettunud ja otsustab oma edasise tegevuse presidendiks kandideerimise osas pärast oma toetajatega kohtumist. Päeval saab Kaljurand Stenbocki majas kokku peaminister Taavi Rõivasega ja lahkub kohtumiselt rohkem kui kaks tundi hiljem sõnagi lausumata. Õhtul ütleb Kaljurand ajakirjanikele, et kui talle peaks tehtama ettepanek kandideerida presidendiks, kaalub ta seda tõsiselt, ent hetkel jätkab ta välisministrina. 

  

  Taavi Rõivas ja Marina Kaljurand kohtusid Stenbocki majas. Foto:   Jaanus Lensment

  Samal ajal saadavad Kaljuranna ligi 50 toetajat erinevatelt elualadelt meediale ühisavalduse, milles kutsuvad seadma Kaljuranda valimiskogus presidendikandidaadiks. Kodanikualgatuse petitsioon.ee leheküljel alustatakse Kaljuranna toetuseks ka allkirjade kogumist.

---

SEPTEMBER 

• 9. september. Välisminister Marina Kaljurand teatab peaminister Taavi Rõivasele, et loobub ministrikohast ja kandideerib presidendiks. Kaljuranna sõnul petaks ta kandideerimata jättes kõiki neid, kes temasse usuvad ja loodavad, et ta saab mõjutada Eesti tulevikku just selles suunas, nagu soovivad ja ootavad Eesti inimesed. «Ma ei astuks seda sammu, kui ma ei usuks, et ma võin saada valitud,» ütleb ta. Rõivas aga teatab, et ta ei pea vajalikuks Kaljuranna lahkumist välisministri ametist. Peaminister annab Kaljurannale võimaluse järele mõelda, kuid viimane jääb endale kindlaks. Sõna võtab president Toomas Hendrik Ilves, kelle sõnul valitseb välisministri ametikoha ümber häiriv ebaselgus ning ta väljendab soovi esimesel võimalusel peaministriga olukorda arutada. Ilves ja Rõivas arutavadki pakilist teemat juba õhtul, pärast mida teatab Rõivas, et ta esitab välisministri avalduse presidendile esimesel võimalusel.
• 11. september. Nüüdseks on teada, et Marina Kaljuranna asemele tõuseb suure tõenäosusega haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ning haridusministriks saab endine rahandusminister Maris Lauri.
• 12. september. Reformierakonna juhatus kinnitab hommikul peaminister Taavi Rõivase ettepanekul välisministri kandidaadiks Jürgen Ligi ning haridus- ja teadusministri kandidaadiks riigikokku kuuluva Maris Lauri. Kella 16 ajal nimetab president Toomas Hendrik Ilves uued ministrid ametisse.
  

  President Toomas Hendrik Ilves nimetab uued ministrid ametisse. Foto: Jaanus Lensment

• 13. september. EKRE fraktsioon nõuab siseminister Hanno Pevkurilt kinnitust, kas endisel välisministril Marina Kaljurannal on ikka presidendiks kandideerimiseks vajalik sünnijärgne Eesti kodakondsus. 
• 14. september. Siseministeerium avaldab selgituse ja dokumendid tõestamaks, et Kaljurand siiski on sünnijärgne Eesti kodanik.
• 16. september. Reformierakonna presidendikandidaadi Siim Kallase nõustaja Janek Mäggi annab Facebookis teada, et riigipeaks pürgiva meeskond asub nädalaks kampaaniatuurile.

Foto: Foto: Janek Mäggi

• 19. september. SDE juhatus otsustab koos erakonna valijameestega toetada presidendivalimiste esimeses voorus valimiskogus Marina Kaljuranda, samal ajal Eiki Nestor loobub.
• 20. september. EKRE teatab, et nende presidendikandidaadil Mart Helmel on 21 valimiskogu liikme toetusallkirja koos. Padise valla valijamees Külli Tammur ja Saue valla valijamees Aavo Sõrmus esitavad aga vabariigi valimiskomisjonile dokumendid koos 26 toetusallkirjaga, et seada presidendikandidaadiks Marina Kaljurand. Riigikogu kolmandast voorust kandusid otse valimiskogu esimesse vooru kandidaadid Siim Kallas ja Mailis Reps.
• 21. september. 23 kultuuri- ja ühiskonnategelast kutsuvad ühisavalduses valimiskogu liikmeid üles hääletama EKRE presidendikandidaadi Mart Helme poolt.
• 22. september. TNS Emori värskest uuringust selgub, et Marina Kaljuranda soovib presidendina näha koguni 43,5 protsenti inimestest. Talle järgnevad oluliselt väiksema toetusega Siim Kallas ja Mailis Reps. Teatatakse ka, et IRLi ja Vabaerakonna kandidaat Allar Jõks on saanud valimiskogu jaoks kokku 50 toetusallkirja ning Eesti 19 valimisliitu teevad pöördumise, kus kutsuvad presidendivalimistel Jõksi poolt hääletama. Õiguskantsler Ülle Madise ütleb õhtul ETV saates «Kahekõne», et riigipea valimise protsess kiskus kiiva juba siis, kui kõik erakonnad oma kandidaatidega välja hakkasid tulema, lootuses teha propagandat nii oma parteile kui ka oma kandidaadile.
• 23. september. 34 Eesti eru- ja reservkaitseväelast kutsuvad valimiskogu liikmeid presidendivalimistel toetama EKRE presidendikandidaati Mart Helmet. Seda teeb ka EKRE auesimees, president Arnold Rüütel.

KA VALIMISKOGU JÄTAB PRESIDENDI VALIMATA

• 24. september. Kuna riigikogu ei suutnud augustis toimunud kolmes hääletusvoorus presidenti valida, usaldati see tähtis ülesanne valimiskogule, kes asubki nüüd Tallinnas Estonia kontserdisaalis presidenti valima. Valimiskogu koosneb 101-st riigikogu liikmest ning 234-st kohaliku omavalitsuse esindajast. Automaatselt jõudsid valimiskokku parlamendi kolmanda vooru kandidaadid Mailis Reps ja Siim Kallas. Ülejäänud kolm kandidaati pidid enda taha saama vähemalt 21 valijamehe toetuse. Kui riigikogus Mart Helmet üles ei seatud, siis valijameeste toetus õnnestus tal kokku saada.
  • Esimeses voorus võtab hääletamisest osa 334 valimiskogu liiget
  • Esimese vooru tulemused: Jõks 83, Kallas 81, Reps 79, Kaljurand 75, Helme 16
  • Teises voorus võtab osa 332 valijameest
  • Teise vooru tulemused: Jõks 134, Kallas 138

Presidendivalimised nurjavad ristiga märgistamata ja kehtetud sedelid, mida oli valimiskastis vastavalt 57 ja kolm. Pärnu Postimehe fotograaf jäädvustas ühe rikutud sedeli, kuhu oli kirjutatud Marina.

Valimiskasti lastud rikutud sedel presidendi valimiste teise vooru ajal Estonia kontserdimajas. Foto: Foto: Mailiis Ollino

Pärast seda, kui ka valimiskogu ei suutnud valida Eestile järgmist presidenti ja riigipea valimine läheb tagasi parlamenti, teeb president Toomas Hendrik Ilves ettepaneku, et riigikogu koguneks täiendavale istungile presidendi valimiseks 3. oktoobril.

Loe lisaks:

• Karnau: kompromisskandidaat ei pruugi täita kampaania käigus presidendile seatud ootusi

• Martin Helme: esimese vooru üks eesmärk oli Kaljuranna elimineerimine

• Pettai: Jõksi ja Kallase kombinatsiooniga teises voorus ei arvestatud

• Mis saab edasi? Loe poliitikute kommentaare

VALIMISED TAGASI RIIGIKOGUS 

• 26. september. Kolmandal katsel püütakse president ära valida taas riigikogus. Endised kandidaadid Siim Kallas ja Allar Jõks on teatanud, et nemad enam ei kandideeri. Marina Kaljurand aga võtab aja maha ja sõidab nädalaks välismaale. Arvatakse, et alustama peaks täiesti puhtalt lehelt. Juba on pakutud järgmisi nimesid: endist riigikogu liiget, sotsiaaldemokraati Liia Hännit, riigikontrolöri Alar Karist, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktorit Jüri Luike, ajaloolast David Vseviovi, kunstnikku Heinz Valki, endist kohtunikku Helve Särgavat. Peaminister Taavi Rõivase sõnul on kõigil erakondadel põhjust mõelda, kuidas jõuda võimalikult kiirelt ühise kandidaadini. Selleks pole tema sõnul eriti palju aega, sest enne riigikogu hääletusvooru, mis algab 3. oktoobril kell 13, peavad kandidaadile kas fraktsiooni või juhatuse tasemel heakskiidu andma kõik erakonnad. IRLi fraktsiooni esimehe Priit Sibula sõnul jätkavad erakondade esindajad läbirääkimisi, et kokku leppida ühine presidendikandidaat, kokkuleppega venitamine kahandaks tema sõnul iga päevaga võimalust president riigikogus ära valida.
• 27. september. Riigikogu vanematekogu, kuhu kuuluvad riigikogu juhatuse liikmed ja fraktsioonide esimehed, teeb Eesti esindajale Euroopa Kontrollikojas Kersti Kaljulaidile ettepaneku kandideerida 3. oktoobril riigikogus presidendiks. Kaljulaidi kõrval kaaluti ka Jüri Luike. 

Kaljulaid vastab küsimusele, kas ta tahab saada Eesti presidendiks, et ilmselt tahab. «Aga veel kord, see tee on väga püsti ees, sest vastutus praegu võtta see pall ja minna edasi on väga, väga raske kanda.»

Kaljulaid märgib, et Eesti lootis saada endale presidendi eelmisel laupäeval, kuid ei saanud. «Ma olen väga palju lugenud ka ajakirjandusest praegu seda, kuidas see, kes nüüd saab, on juba ette portselanpresident ja tagavarapresident. Ma tahan minna ja rääkida inimestega ja näidata, et ma seda ei ole.»

Vanematekogu ettepaneku peale sai küsimus «Kes on Kersti Kaljulaid?» üheks küsitumaks Eestis. Huvi Kaljulaidi järele tõusis ka Google'is lakke. 

• 28. september. Blogi: Kersti Kaljulaid sai riigikogus vajalikud toetushääled kokku
• Kuidas jõudsid erakonnad Kersti Kaljulaiuni?

Reformierakonda kuuluv riigikogu liige Imre Sooäär väljendab sotsiaalmeedias kahtlust, et osa riigikogu poliitilistest jõududest toetab Kersti Kaljulaidu ainult näiliselt ja tegelikult võivad nad presidendivalimised taas põhja lasta.

Loe lisaks: Sooäär: tundub, et osad jõud on otsustanud ka seekord presidendivalimised põhja lasta

Õhtul esineb Kaljulaid ETV saates «Pealtnägija», kus ta kinnitab, et temast saab empaatiline president, kes räägib kõikide ühiskonnagruppidega ja kel ei lähe meelest, et nõrgemad enne. Pärast seda vastavad poliitikud ETV saates «Foorum» küsimusele, kas erakondade haruldasele üksmeelele vaatamata saab Kaljulaid ikka esmaspäeval presidendiks?

• 29. september. Kersti Kaljulaiu presidendikandidaadina ülesseadmiseks on kokku saadud juba rohkem kui 68 allkirja. Postimees uurib ka Tallinna tänavatel inimestelt, mis mulje on neile jätnud pikale veninud presidendivalimised. 
• 30. september. Kersti Kaljulaidi presidendikandidaadina ülesseadmiseks annab allkirja 90 riigikogu liiget. Keskpäeval antakse need allkirjad üle vabariigi valimiskomisjonile. Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul on allakirjutanute seas saadikuid Reformierakonna, SDE, IRLi, Keskerakonna ja Vabaerakonna fraktsioonist. Ainsana ei toeta Kaljulaidi ülesseadmist EKRE fraktsioon. Nestor avaldab lootust, et need saadikud, kes annavad Kaljulaidi toetuseks allkirja, hääletavad tema poolt ka esmaspäeval riigikogus.

Riigikogus algab presidendivalimiste hääletusvoor esmaspäeval kell 13. Valituks osutumiseks vajab Kersti Kaljulaid salajasel hääletusel vähemalt 68 saadiku toetust.