Hoidistajad, mitte mingid tavalised moosikeetjad

Eva-Lotta Kivi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riina Luige hoidised.
Riina Luige hoidised. Foto: Elmo Riig / Sakala

​Tänapäeval ei vorbi hoidistajad kümnete purkide kaupa puuviljadest-marjadest ja suhkrust koosnevat pannkoogimoosi või kompotti, vaid võtavad oma köögikatsetustes appi näiteks viski, tšilli ja arbuusi.

Olustveres nädal tagasi toimunud hoidistemessil osalenud Riina Luige sõnul sai tema hobi alguse umbes neli aastat tagasi ühest kaalulangetajatele mõeldud reklaamist. «Selles kiideti tšillitablette, mis põletavat kaloreid ja soodustavat seedetegevust. Mul käis kohe peas klõps – milleks osta kalli raha eest toidulisandeid, kui saab teha tšillitoite,» meenutab Pärnumaal elav naine, kes hakkas sestpeale panema tšillit igasuguste hoidiste sisse «Minu müügihitiks on tšilli-ananassimoos, mida teen kolmes vürtsikuse astmes – kõige kangem paneb suu ikka korralikult põlema. Tšilli-pohlamaius aga sobib hästi verivorsti kõrvale, annab korralikult vunki juurde!». Lihatoitude kõrvale soovitab naine oma kõige uuemat leiutist – punast mündikastet, mis sobib eriti hästi sooja lambalihaga. «Hea hoidis teeb toidu palju maitsvamaks,» kinnitab Luik. «Kui lapsed parandavad keskpärase roa mekki ketšupiga, siis täiskasvanud saavad seda teha hoidisega.»

Lastelaste tüssamine

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles