Idee ühendada Eesti Keele Instituut (EKI) Tartu Ülikooliga oleks eesti keele säilimist ja arendamist arvestades viga. Meil on vaja erinevaid keeleasutusi, on EKI direktor Tõnu Tender veendunud.
Tellijale
Tõnu Tender: kas riik hülgab eesti keele arendamise? (12)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastal 2015 tekitas avalikkuses kahinaid Gunnar Oki raport. Eriti selle punkt 2.10, milles esitati ettepanek Eesti ülikoolide, kõrgkoolide ja teadusasutuste võrk ümber kujundada, mis pidavat suurendama asutuste rahvusvahelist konkurentsivõimet ja majanduslikku jätkusuutlikkust.
Samas tehti ettepanek ühendada Tartu Ülikooliga (TÜ) mitu teadus-arendusasutust, sh Eesti Keele Instituut. EKI on vormilt riigi teadus- ja arendusasutus, olles samal ajal oluline keelekorralduse keskus ning täites keelevaldkonnas riiklikke ülesandeid, mida instituudilt tellivad eri ministeeriumid: haridus- ja teadusministeerium (HTM), kaitse-, rahandus- ja siseministeerium.
Aasta jooksul on EKI võimalikke ühendamisi analüüsinud, kohtunud HTMi algatusel ülikoolide esindajatega, selgitanud EKI eripära teistele osalistele, mh riigikogu kultuurikomisjonile, riigikantseleile jne. EKI arvates on eesti keele säilimise ja arendamise seisukohast kõige parem lahendus EKI jätkamine oma praeguses staatuses.