Päästeameti andmetel on selle aasta esimese üheksa kuu jooksul tulekahjudes hukkunud 27 inimest, eelmise aasta septembri lõpuks oli tules hukkunuid kokku 34. Veeõnnetustes on selle aasta jooksul uppunud 43 inimest, mullu samal perioodil oli uppunuid 31.
27st inimesest 11 (ehk 41 protsenti tules hukkunutest) surid suitsetamisest alguse saanud tulekahjudes. Neist 6 inimest suitsetasid magamisasemel või tugitoolis.
Elektriseadmetest või -paigaldisest alguse saanud tulekahjudes hukkus 7 ja kütteseadmetest alguse saanud tulekahjudes 6 inimest.
13 inimest surid suitsuandurita hoones ja 2 inimest hoones, kus suitsuandur oli küll majapidamises olemas, aga laest alla võetud ja/või ilma toiteallikata. Seega enam kui poolte tules hukkunud inimeste kodudes ei olnud suitsuandurit üldse või ei olnud see töökorras.
4 inimest hukkusid hoonetes, kus oli nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur, mis hakkas ka tööle, kuid elusid päästa ei suutnud.
10 inimest (ehk 37 protsenti tules hukkunutest) olid vanemad kui 60-aastased. Käesoleval aastal on tulekahjus hukkunud ka kolm last. Viiel hukkunud inimesel oli teadaolevalt vaimne või füüsiline puue, mistõttu oli toimetulekul vajalik kõrvaline abi. Alkoholi- või narkojoobes oli esialgsetel andmetel 19 tules hukkunud täiskasvanutest.
Augusti lõpu seisuga oli tulekahjudes vigastada saanud 64 inimest, kellest ligi pooled ehk 27 olid pensionärid. Inimesed said vigastada eelkõige tulekahjudes, mis said alguse hooletust suitsetamisest, elektrist või lahtise tule kasutamisest. 2015. aasta samal perioodil oli tulekahjudes vigastatuid 53.
Septembri lõpu seisuga on veeõnnetustes uppunud 43 inimest, neist suvekuudel ehk juunis, juulis ja augustis 13, septembris uppus 4 inimest.
Enim uppunutest, 13 inimest uppus järvedesse ja paisjärvedesse, 7 inimest uppus meres ja 7 tiikides. Peale looduslike veekogude uppus 5 inimest vannis.
Teadaolevalt tegeles 7 inimest enne uppumist kalastamisega, 7 inimest suplemisega. 2015. aasta suvel oli uppunud suplejate osatähtsus suurem, kuid siin tuleb arvestada, et käesoleval aastal uppumisele eelnenud tegevuste kohta veel suures osas info puudub ning asjaolud on pigem segased.
Alkoholi- või narkojoobes oli teadaolevalt 15 inimest (35 protsenti uppunutest), juunis-augustis uppunutest olid teadaolevalt joobes ligi pooled — 6 (46% protsenti uppunutest).
2015. aastal oli samal perioodil veeõnnetustes 31 hukkunut, neist juunis-augustis 13 ehk uppunute arvu mõjutasid pigem külma perioodi õnnetused.