Tagasivaade president Ilvese kahele ametiajale: 1253 väljakuulutatud seadust ja mitusada välisvisiiti

Peagi ametist lahkuv president Toomas Hendrik Ilves on kümne aasta jooksul välja kuulutanud üle tuhande seaduse, teinud üle 250 välisvisiidi ja toetanud mitmeid algatusi, seisab presidendi kantselei avaldatud ülevaates.

Esimest korda ametisse astudes 9. oktoobril 2006 kutsus president Ilves üles tegema Eestit suuremaks. 

• «Viie aasta pärast tuleb meil anda esimesele uues iseseisvas Eestis üles kasvanud põlvkonnale üle riik, mis näeb välja ja käitub nii, nagu poleks okupatsiooni kunagi olnudki.»
• «Kui me soovime, et kõik inimesed Eestis viie aasta pärast tunneksid uhkust, et nad elavad just Eestis ja mitte mujal, siis peame mõtlema kõigile oma kaaskondlastele, nende rahvusest, päritolust ja usutunnistusest hoolimata.»
• «Me peame pakkuma põhjuse, mis hoiaks Eesti noori Eestis ja tooks tagasi ka need kümned tuhanded, kes on siit viimase 15 aasta jooksul lahkunud.»

Teist korda ametisse astudes 10. oktoobril 2011 võttis Ilves seni saavutatu kokku.

«Täpselt viis aastat tagasi seadsin samas saalis meile sihi elada Eesti vabaduse taastamise kahekümnendal aastal nii, nagu poleks okupatsiooni siin kunagi olnudki – aitab kibedusest ja vabadusetooja oreooli pärast kaklemisest; aitab ülemineku kaotajate ja võitjate eristamisest. Et me käitume rahva ja riigina nagu täiskasvanud, kes vaatavad vastutustundlikult homsesse. 

Avaldasin lootust, et Eestis tunneb iga inimene end väärika ja väärtuslikuna. Et me riik on ausameelselt oma rahva teenistuses. Täna viis aastat targemana tunnistan, et nende sihtideni ei saa jõuda viie ja ehk isegi mitte kümne aastaga. Ent ma tunnen, et oleme riigi, rahva ja ühiskonnana liikunud valdavalt õiges suunas. Ei ole vajutud tagasi, vaid kõige kiuste on saadud kindlamaks ja paremaks. Korruptsiooni on vähem, vabakond tugevam ja tühja tülitsemist on harvem, ka siinsamas riigikogu saalis.»

Samuti seadis ta uued sihid.

• «Me peame nüüd, mil õigete vastustega ülesandelehti meile Brüsselist enam lauale ei panda, oma peaga julgelt ja uuenduslikult mõtlema. Me ei saa endale enam lubada teiste üks-ühele kopeerimist. Pidagem meeles, et meile on alati edu toonud originaalsed, nutikad ja mõnikord suisa tavatud lahendused.»
• «Vabakond, kodanikuühiskond moodustab meie riigi selgroo ja sidekoe. Selle, mis hoiab meid sõltumatutena. See kaitseb meid riigi või kohaliku võimu pealetükkivuse eest. Ma luban seista vabakonna eest ja seista vastu katsetele pisendada kodanike vabadusi.»
• «Me võime vabalt olla hoolivad ja lahked, sest seda ei keela keegi. Meil on vabadus olla suure südamega. Seda vabadust lubangi presidendina kaitsta. Täpselt nii, nagu luban seista õigusriigi, Eesti julgeoleku ja meie pikaajaliste huvide eest; ja luban seista vastu lihtsaid ja kiireid lahendusi lubavale populismile.»
• «Ma luban seista inimeste väärikuse eest ja hakata vastu katsetele inimesi pisendada, neid ähvardada või mõnitada. Lähtugu need katsed siis riigi või kohaliku võimu tasandilt, meediast või ärist.»

Kõned ja avaldused

Ilves on esinenud tervituste, sõnavõttude ja kõnedega, ülevaate kõnedest leiab siit. Ta on teinud ka kokku 52 avaldust, neid näeb siit.

Kümne aasta jooksul on Ilves andnud arvukalt intervjuusid, seal hulgas üle 200 intervjuu välisajakirjandusele (BBC, Die Welt, The Guardian, Financial Times, Walls Street Journal, Economist, Le Monde, Newsweek, Politico).

Välis- ja julgeolekupoliitiline tegevus

Kõige rohkem välisvisiite USAs

Ilves on kahe ametiaja jooksul teinud 251 välisvisiiti, neist 16 riigivisiiti ja 13 ametlikku visiiti. Kõige rohkem visiite tegi ta USAsse (26), järgnes Läti (23), Poola (21), Saksamaa (21), Belgia (20), Soome (18), Leedu (11), Rootsi (11) ja Suurbritannia (9).

• Kahel korral viibis ta riigivisiidil Soomes, ühel korral Gruusias, Hispaanias, Iirimaal, Ungaris, Islandil, Iisraelis, Rootsis, Lätis, Kanadas, Leedus, Rumeenias, Poolas, Norras ja Saksamaal.
• Ametlikul visiidil käis ta kahel korral Taanis ja Horvaatis, ühel korral aga Aserbaidžaanis, Itaalias, Makedoonias, Serbias, Türgis, Austrias, Slovakkias, Jaapanis ja Gruusias.

Samuti kutsuti Ilvest esinema paljudele rahvusvahelistele konverentsidele, nagu näiteks Müncheni julgeolekukonverents, maailma majandusfoorum Davosis, Yalta konverents Kiievis jne. Tema esinemised keskendusid peamiselt välis- ja julgeolekupoliitilistele teemadele ning infotehnoloogia arengule.  

Ilves Viinis Müncheni julgeolekukonverentsi tuumikgrupi kohtumisel. Foto: Foto: Presidendi kantselei

Julgeolekupoliitika teemadel on Ilves esinenud üle 55 korra. Loe esinemiste kohta lähemalt siit: väljavõtteid Ilvese julgeolekupoliitika-teemalistest esinemistest ja kohtumistest

Ilves on juhtinud oma ametiajal mitmeid IT-teemalisi töö- ja ekspertgruppe ning ta on pälvinud ka mitu rahvusvahelist tunnustust. 

• NDI (National Democratic Institute) Demokraatia auhind (2013)
• Atlandi Nõukogu Vabaduse auhind (2014)
• Saksa ajakirjade kirjastajate ühingu (Verband Deutscher Zeitschriftenverleger) Balti riikidele omistatud Kuldse Victoria auhind Aasta Eurooplase kategoorias (2014)
• Aspeni Instituudi auhind (2015)

73 visiiti Eestisse

Kokku tegi Ilvese ametiajal Eestisse visiidi 73 riigipead, sealhulgas oli 16 riigivisiiti, tosin ametlikku visiiti ning neli Balti presidentide kohtumist. Kõige rohkem tegi visiite Eestisse Läti president (14), seejärel Soome (8), Leedu (7), Poola (7) ja Saksamaa (3) riigipead.

• Kaks korda käis Eestis riigivisiidil Soome president, ühe korra Leedu, Ukraina, Läti, Belgia, Suurbritannia, Madalmaade, Hispaania, Aserbaidžaani, Rumeenia, Kasahstani, Malta, Afganistani, Ungari, Saksamaa ja Slovakkia riigipea.
• Ametliku visiidi tegi Eestisse kahel korral Horvaatia riigipea, ühel korral aga Ukraina, Jaapani, Serbia, Makedoonia, Sloveenia, Monaco, Soome, Bulgaaria, Austria, Türgi ja Vatikani president.

Neljal korral on Eestis toimunud kolme Balti riigi presidentide kohtumised, kolmel korral osales ka Poola riigipea.

Lisaks riigipeadele on kümne aasta jooksul Eestis käinud ja presidendiga kohtunud Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, samuti NATO peasekretärid Jaap de Hoop Scheffer, Anders Fogh Rasmussen, Jens Stoltenberg, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ja Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland.

Saadikute ametisse nimetamine ja volikirjad

Ilves nimetas oma ametiaegadel ametisse ning kutsus tagasi 209 Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut ning andis kuus diplomaatilist auastet.

Seejuures võttis ta vastu 250 Eesti Vabariiki akrediteeritud suursaadiku volikirjad.

Siseriiklik tegevus

Riigikaitse

27. aprillil 2011 jõustusid riigikaitse valdkonda käsitlevad põhiseaduse muudatused, millega võeti presidendi pädevusest kaitseväe juhataja, kaitseväe ülemjuhataja ja kaitseväe juhtkonna ametisse nimetamine ja vabastamine. Ilves esitas eelnõu riigikogule 2007. aasta mais eesmärgiga korrastada riigikaitse juhtimist ja tugevdada tsiviilkontrolli kaitseväe üle. Avalduse täisteksti leiab siit.

Kahe ametiaja jooksul on Ilves kokku kutsunud 28 riigikaitse nõukogu. Mis on riigikaitse nõukogu?

Samuti on ta oma ametiaegade jooksul saatnud missioonile 20 kaitseväekompaniid, osalenud hukkunud kaitseväelaste ärasaatmistel, külastanud kaitseliidu malevaid, osalenud 15 õppusel, külastanud mitmeid kaitseväe väeosasid ning tutvunud Eesti piirikordonitega.

Ilves Liibanoni missioonile suunduvate rahuvalvajatega. Foto: Foto: mil.ee

Loe lisaks:

• Kaitseväelaste missioonile saatmine
• Presidendi visiidid Eesti piiridele
• Kohtumised kaitseväelastega
• Õppused, mida president on külastanud

Lisaks on Ilves 2010. aastast alates (välja arvatud aastal 2015) avanud Tallinnas asuva NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse aastakonverentsi CyCon. 

Välja kuulutamata jäi üheksa seadust

Ilves kuulutas kahe ametiaja jooksul otsusega välja 1253 seadust ning jättis välja kuulutamata üheksa seadust. (Võrdluseks: president Rüütel kuulutas välja 850 seadust ja jättis välja kuulutamata 12, president Meri kuulutas välja 1489 seadust ja jättis välja kuulutamata 42). Vaata lisaks: Väljakuulutamata seaduste loetelu.

President on teinud riigikogu valimiste järel ettepaneku valitsuse moodustamiseks kahel korral Andrus Ansipile (2007 ja 2011) ning ühel korral Taavi Rõivasele (2015). Samuti tegi ta riigikogule ettepaneku mitmete kõrgete riigiametnikeametisse nimetamiseks ning nimetas riigikohtu ettepanekul ametisse 33 kohtunikku.

Ligi 2000 riiklikku teenetemärki

Ilves on oma ametiajal andnud 1920 riiklikku teenetemärki. (Võrdluseks: president Meri andis kokku 2045 teenetemärki ja president Rüütel 2814 teenetemärki).

Alates 2009. aastast on ta hoidnud vabariigi aastapäeva puhul antavate teenetemärkide hulga alla saja, et teenetemärkide saajaid rohkem väärtustada. Teenetemärkide kavalerid leiab riiklike teenetemärkide infosüsteemist.

Üle 900 armuandmispalve

Ilvese ametiaegade jooksul on läbi vaadatud 907 armuandmispalvet ja ta on andnud armu 16 korral. (Võrdluseks: president Rüütlile esitati 637 palvet armu andmiseks ning ta andis armu 28 korral, president Merile esitati 1577 palvet armu andmiseks ja ta andis armu 71 korral).

Tänavu kevadel andis Ilves armu Türil mehe püstolilaskudega tapmise eest süüdi mõistetud mehele ja vabastas ta kaheksa aasta pikkuse vanglakaristuse kandmisest. Foto: Tiit Reinberg Foto: Tiit Reinberg / Järva Teataja

Ilvese toetatud organisatsioonid ja ettevõtmised

President Ilves on olnud oma ametiaegadel kokku 34 erineva liikumise ja ürituse patroon. Tema ametiajal on algatatud näiteks järgmised patroonlused: rahvusvaheline metsa aasta ning mulgi kultuuri instituut.

• Ilvese toetatud organisatsioonide ja ettevõtmiste kohta leiab rohkem infot siit.

Kuna Ilves on pidanud oluliseks Eesti IT arengut ning reaalteaduste ja IT hariduse kättesaadavust, hakati tema ametiajal välja andma reaalteaduste eripreemiat ning noore IT-teadlase eripreemiat.

Ta on külastanud paljusid Eesti IT-ettevõtteid ning idufirmasid, tunnustanud andekaid koolinoori ja noori leiutajaid.

Nagu president Meri, oli ka Ilves Tiigrihüppe SA patroon. Samuti oli ta innovatsiooniaasta, Eesti 2.0 ning konverentsi «Privaatsuse ja andmekaitse eetilised küsimused. Globaalsed ja lokaalsed väljakutsed» patroon.

Oma ametiajal on ta juhtinud järgmisi IT-teemalisi töö- ja ekspertgruppe:

• Euroopa Liidu e-tervise töörühma esimees (2011-2012)
• Euroopa Komisjoni kutsel Euroopa pilvandmetöötluse partnerluse juhtkomitee esimees (2012-2014)
• Rahvusvahelise internetti haldava organisatsiooni ICANN ekspertide kogu esimees (2013)
• Maailmapanga maailma arenguaruande 2016 «Digitaalsed dividendid» nõukoja kaasesimees (2014-2015)
• Maailma Majandusfoorumi küberjulgeoleku teemalise nõukogu esimees (2014 -2016)

Lisaks on ta toetanud Eesti alternatiivmuusikat ja mitmekesist muusikakultuuri ning olnud patrooniks noore arhitekti preemia väljaandmisel.

Presidendi juures tegutsevad institutsioonid

• Mälu Instituut

Ilves kutsus Eesti Mälu Instituudi ellu 2008. aastal. Instituut moodustati eraisikute asutatud eraõigusliku sihtasutusena, mille patrooniks oli Vabariigi President, kes ühtlasi kutsus ka instituudi rahvusvahelise õpetatud nõukogu liikmed. Loe lisaks siit.

• Kultuurirahastu

Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu on president Meri eestvõttel 1993. aastal algatatud sihtasutus, mis koondab üksikisikute, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste rahalisi annetusi Eesti kultuuri-, haridus- ja teadusalase tegevuse toetamiseks. Loe lisaks siit ja siit.

• Vabariigi Presidendi Mõttekoda

Ilves asutas Vabariigi Presidendi mõttekoja 2007. aasta alguses. Mõttekoda on nõuandva õigusega kogu Vabariigi Presidendi juures, mille eesmärgiks on nõustada Vabariigi Presidenti tema põhiseadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Loe selle kohta lähemalt siit ning koosolekutest ja ettekannetest siit.

• Kirjatalgud

Koostöös presidendi kantselei, mõttekoja ning Tartu Ülikooli eetikakeskusega on korraldatud neljad kirjatalgud Eesti tuleviku teemadel:

• «Millises Eestis ma tahan elada?» (2007)
• «Mida mina saan teha Eesti heaks?» (2009)
• «Eesti ustest - sisse-välja» (2011)
• «Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?» (2016)

• Kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud

Vabariigi Presidendi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud on riigipea moodustatud tööorgan, kuhu kuuluvad maakondlike omavalitsusliitude ja nende katusorganisatsioonide esindajad. Ümarlaua ülesandeks on kujundada soovitusi presidendile kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu küsimustes. Kahe ametiaja jooksul on president Ilves kokku kutsunud 17 ümarlaua koosolekut. Koosolekute teemad leiab siit.

• Eesti Koostöö Kogu

Ilves asutas sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu 2007. aastal Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse (ÜLSA) õigusjärglasena, kuivõrd ÜLSA tegevus ja eesmärgid ei vastanud enam muutunud oludele ja vajadustele. Koostöö kogust sai konkreetsete ülesannetega mõttekoja-laadne organisatsioon, mis asus korraldama Eesti pikaajalist arengut mõjutavate teemade seiret ning töötama selle põhjal huvigruppe kaasates välja analüüse, ettepanekuid ja poliitikasoovitusi.

Muud algatused

• Vabariigi aastapäeva tähistamine väljaspool pealinna

Ilves algatas Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõttude ja paraadide tähistamise Eesti erinevates linnades, et tuua Eesti sünnipäeva inimestele lähemale. Aastapäeva Tallinnast välja viies lausus president Ilves: «Selliste tegelikult väikeste, kuid ometi kõnekate asjadega näitab riik, et ta tuleb rahvale lähemale. Asi, mis Tallinnas on muutunud rutiiniks, tähendab mõne teise linna elanikele väga palju. Tehkem siis nii.»

• Eesti iseseisvuse taastamise mälestuskivi

President Ilves algatas 20. augustil roosiaias Eesti iseseisvuse taastamise eest kultuuriinimestele suunatud tänuvastuvõtu. Sel päeval antakse üle ka Eesti iseseisvuse taastamise mälestuskivi, mis on raiutud sellest rahnust, mis kaitses juurdepääsu Toompeale. Mälestuskivi saanute nimekiri.

• Tagasi kooli

«Tagasi kooli» on Vabariigi Presidendi ja sihtasutuse Noored Kooli algatus, mis kutsuti ellu 2007. aastal ning mille eesmärk on tugevdada Eesti koolide ja ülejäänud ühiskonna koostööd. «Tagasi kooli» nädalal kutsub algatuse meeskond koolidesse üle Eesti tundi andma ja kogemusi jagama külalisõpetajaid – tegusaid kodanikke, lapsevanemaid, vilistlasi, üliõpilasi ja ka neid, kellel ei ole konkreetse kooliga veel vahetut suhet, ent kes soovivad seda luua.

• Lennart Meri Konverents

Aastal 2007 algatas Ilves president Lennart Meri mälestuskonverentsi korraldamise. Konverentsil arutatakse olulisi välispoliitilisi küsimusi ja otsitakse lahendusi aktuaalsetele julgeolekuprobleemidele.

• Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek

Kord aastas toimuva Eesti sõprade rahvusvahelise kokkutuleku idee sündis 2010. aastal Margus Reinsalu ettepanekul. Algusest peale on kokkutulekut organiseerinud Vabariigi Presidendi Kantselei, EAS ja Margus Reinsalu. Kokkutulekuga tänatakse ettevõtjaid, kultuuritegelasi ja poliitikuid, kelle tegevus on aidanud Eestil areneda dünaamilise majanduse ning ärksa kultuurikeskkonnaga euroopalikuks riigiks, ning kellel võib olla võtmeroll välisinvesteeringute Eestisse toomisel. 

• Talendid koju

Ilves on 2010. aastal algatatud projekti «Talendid koju!» patroon. Projekti algatajateks ja läbiviijateks oli neli ettevõtlikku noormeest, kes märkasid eakaaslaste soovi saada Eestisse tagasipöördumisel abi, ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, kes märkas ettevõtjatepoolset vajadust teistsuguse hariduse ja kogemusega inimeste järele.

• Vastuvõtud küüditamise ohvritele

Ilves korraldas 2011., 2014. ja 2016. aasta 14. juunil Kadriorus massiküüditamise ohvrite vastuvõtu.

• Carolin Illenzeeri Fond

Ilves on 2011. aastal loodud Carolin Illenzeeri Fondi patroon. Sihtasutuse Carolin Illenzeeri Fond eesmärgiks on raha ja mitterahaliste vahendite kogumine teenistuses langenud või raskelt vigastada saanud Eesti kaitseväelaste laste toetamiseks. 

• 100 Eesti eelist

2011. aasta lõpus tegi Ilves üleskutse «100 põhjust, miks on Eestis hea elada». Üheskoos koguti vabariigi sünnipäevaks ligi 1500 Eesti eelist. Seejärel sai neljas Eesti suuremas linnas näha väliplakateid, kus eksponeeriti inimeste kirja pandud Eesti eeliseid.

• Rahvakogu algatus

Harta 12 järel kutsus Ilves 21. novembril 2012 Kadriorus paiknevasse vanasse Jääkeldri hoonesse kokku vabakonna ja erakondade esindajate, kultuuritegelaste ja poliitikateadlaste koosoleku. President Ilvese avaldus.

• Joonistusvõistlus «Meie Eesti Head Asjad»

Ilves kutsus 2013. aasta lõpus lapsi joonistama teemal «Meie Eesti Head Asjad». Joonistusvõistlusele laekus 11 895 laste joonistust, millest üle poolesaja eksponeeriti vabariigi sünnipäevapidustustel väliplakatitel Eesti suuremates linnades. 

• Väitlusturniir «Anname sõna tulevikule!»

2016. aasta kevadel kutsus president 8.-12. klasside õpilasi väitlusturniirile «Anname sõna tulevikule!». Turniir oli suunatud 2017. aasta oktoobris kohalikel valimistel elus esimest korda hääletama minevatele noortele. 

Veel meenutuseks:

• 2010. aastal kuulutas Ilves välja sõnavõistluse ehk sõnause riigi ja ühiskonnaga seotud uute mõistete paremaks väljendamiseks eesti keeles. Loe lähemalt siit. Samuti on ta toetanud mitmeid sõnaraamatute koostamise projekte. 
• Ilves on avanud neli keeleforumit (2009; 2011; 2013; 2015).
• Ta on väisanud mitmeid soome-ugri kultuurile pühendatud üritusi ning andnud teenetemärke soome-ugri kultuuri hoidjatele ja õiguste eest seisjatele.
• Samuti on Ilves osalenud kõikidel Maapäevadel, andnud üle Aasta Küla tiitli ning ka külastanud kõiki Aasta Küla tiitli saanud külasid. 
• Ta on toetanud ja külastanud mitmeid kodanikuühiskonna organisatsioone ja üritusi. Samuti on ta Eesti vabatahtlike tunnustamisürituse patroon.