Europarlamendi liige Tunne Kelam peab energiajulgeoleku üheks võtmeprobleemiks seda, kas Venemaa on suuteline tootma piisavalt gaasi ja naftat ekspordiks ja siseturu vajadusteks.
Kelam kahtleb Venemaa gaasi- ja naftatootmise võimekuses
6. oktoober 2008, 10:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Gazprom ei ole pidanud sammu Venemaa üldise majanduskasvuga aastatel 2000-2007,» märkis Kelam oma nõuniku vahendusel.
Kelami sõnul takistab tsentraliseeritud riigikontroll turu normaalset arengut. «Uued võimalikud maardlad asuvad kaugetes ja raskete tingimustega regioonides, nende kasutuselevõtmine on aeganõudev ja kallis,» lisas ta.
Kelam nentis, et Euroopa Liidu (EL) nõrkuseks energiavaldkonnas on liikmesriikide bilateraalsed suhted Venemaaga.
Kelami sõnul on Eesti strateegia energiajulgeoleku tagamiseks igakülgne ELi ühtse energiapoliitika kujundamise toetamine ning konkreetsed sammud väljapääsu otsimiseks tuumaenergia näol.
Suhetes Venemaaga peab EL Kelami hinnangul jääma kindlaks oma põhiväärtustele ja lähtuma pikaajalistest strateegilistest plaanidest.
Konkreetsete võimalike meetmetena nimetab ta Venemaa liikmesuse peatamist G8s ja Euroopa Nõukogus, strateegilise partnerluse ümberkujundamist väärtuspõhiseks, viisasoodustuslepingu toime pidurdamist ja kitsendamist ning alternatiivsete energiaühenduste jõulist toetamist ELi kui terviku poolt.