Muuseum põllul

Enriko Talvistu
, kunstiajaloolane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Nad ehitasid uue muuseumihoone. Tegelikult ei jõudnudki eesti rahvas 20. sajandil uue muuseumihoone ehituseni. Teatreid-kinosid-raamatukogusid ehitati, aga muuseumite suhtes piirduti seniste hoonete kohandamisega ja nendele juurdeehitiste tegemisega siin-seal oma või Poola restauraatorite jõududega. Alles käesoleval sajandil on Kumu ja ERM esimesed pääsukesed. Lisaks rahvusarhiivi uus hoone Tartus.

Pole ju mõtet enam halada, et missugused jõud või muinsuskaitseametnikud tõmbasid vee peale eesti arhitektide suurejoonelisele rahvamuuseumi projektile Toomeoru veerel paarkümmend aastat tagasi. Jäägu see arhitektuuriajaloolaste kirjutada. Andrus Ansipi juhitud linnavalitsus oli sajandivahetusel seatud kirikuorganite surve alla, kes tahtsid kiiresti oma hooneid muuseumikogude alt kätte saada, ning eks nendele kogudelegi kulusid paremad tingimused hädasti ära.

Nii läksidki käiku rahvamuuseumi enda töötajate hõllandused ja ohked vana Raadi järele, kus Poola restauraatorid olid juba väravamaja ja osa müürist valmis saanud ning kus mälestustes olid nende vanemad enne sõda koos oma vanematega pühapäeviti ilusas pargis jalutamas käinud. Sinna uue muuseumihoone asukoha kantimine vana mõisahoone varemete ülesehitamise asemel oli juba tehnika küsimus. Kui veel uuel arhitektuurivõistlusel valiti toonase kultuuriministri Raivo Palmaru kaalukeelega parimaks ideeks hoone kui endise Vene sõjalennuvälja raja pikendus, siis läkski muuseum põllule. Mis tehtud, see tehtud, enam asja muuta ei anna.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles