Mõistagi ei mahu ka uude ja hiigelsuurde Eesti Rahva Muuseumisse kogu Eesti ajalugu, mistõttu peab muuseumipere tegema valikuid, mida külastajaile näidata ja mis peab veel näitusel oma korda ootama.
Miks ei leia ERMis naljalt midagi laulupeo kohta?
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
7. oktoober 2016, 14:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äsja avatud Eesti Rahva Muuseum (ERM) võlub muude asjade hulgas ka muljetavaldavate numbritega – tervelt 6000 ruutmeetril laiub Eesti kultuuriloo püsinäitus «Kohtumised», mis hõlmab ajateljel tänapäevast jääaja lõpuni kulgevat Ajarada ning 11 teemanäitust. Lisaks on Soome-ugri ja põhjarahvaste püsinäitus «Uurali kaja».
Esimesel päeval külastas muuseumi ligi 1000 inimest. Kui paljud huvilised on sinna leidnud tee avanädalal, selgub tuleva nädala alguses. Kuid nagu iga uue asjaga ikka, juhitakse algul tähelepanu ka mõningatele puudustele. Ennekõike seetõttu, et külastajad loodavad eest leida kogu Eesti ajalugu hõlmava väljapaneku. Paraku ei mahu kõik see isegi 6000 ruutmeetrile.
ERMi avalike suhete juht Kaarel Tarand selgitas Postimehele, et püsinäituse eksponaatide valikul võetakse arvesse erinevaid tegureid. «Esiteks on Eesti muuseumimaastik väga mitmekesine ning sajandi jooksul on toimunud aegadest, oludest ja vajadustest lähtuv spetsialiseerumine,» rääkis ta.
«Esiteks on Eesti muuseumimaastik väga mitmekesine ning sajandi jooksul on toimunud aegadest, oludest ja vajadustest lähtuv spetsialiseerumine.» Nii ongi laulupeotraditsioonile keskendunud laulupeomuuseum kohe ERMi naabruses.
Ta lisas, et Eesti muuseumide teadustöös, kogude komplekteerimises ja muus on tekkinud tööjaotus - mõned muuseumid töötavad teemapõhiselt (näiteks kunst, maanteed, kaevandused, pangad ja raha, rahvusvähemused), teised aga keskenduvad mingile territooriumile (linna- ja maakonnamuuseumid). Seevastu ERMi uurimistöö ja näituste keskmes on rahvakultuur, inimeste argielu enne ja nüüd, samuti meie soomeugri sugulasrahvaste lugu.
See vastab näiteks küsimusele, miks ei leia ERMist Eestis käibel olnud rahatähti. Kes soovib nendega tutvust teha, peab külastama hoopis Eesti Panga Muuseumi Tallinnas.
Miks on laulupidu justkui tagaplaanil?
Postimehe poole pöördus külastaja, kes küsis, miks ei ole Eesti rahva ajalugu koondavasse muuseumisse mahtunud midagi laulu- ja tantsupeoga seonduvat. Võrdluseks tõi ta selle, et on küll saalitäis õllekappasid, kuid laulupeost ei leia suurt midagi.
Tarand ütleb aga, et laulupeo kohta leiab muuseumist tegelikult üht-teist. Nii käsitletakse laulupeotraditsiooni püsinäituse põhiteljel Ajarada rahvusliku ärkamise ajajärgu olemusliku osana. Esimesest üldlaulupeost on näitusel eraldi pikem selgitav tekst, laulu- ja mängukultuuri tutvustavad Kõpu pasunakoori instrumendid ning 19. sajandi lõpukümnendite eestikeelsed ajalehed. Samuti kajastab laulupeokultuuri Eesti ärkamisaja tegelaste ja nendevaheliste seoste andmebaas laulupeovitriini kõrval puutelaual.
«Just ERMi õuel Raadi mõisasüdames süüdati 2014. aasta üldlaulupeo tuli,» osutas Tarand. Ta usub, et ERMi avamine suunab rohkem inimesi ka naabruses asuvasse Tartu Laulupeomuuseumisse.
Ehk siis - kes tahab tõeliselt põhjalikku ülevaadet laulupeotraditsiooni kohta, peab sammud just sinna seadma.
Muuseumit külastanud Postimehe lugeja pidas kummaliseks ka seda, et Eesti lippu eksponeeriti muuseumi tagumises otsas, samas kui Nõukogude Liidu sümboolika paistis palju rohkem eksponeeritud olevat.
«Mis puutub Eesti esimese sinimustvalge lipu ruumi, siis ega mujalgi kõige pühamaid reliikviaid eeskojas ei eksponeerita,» sõnas Tarand, «pühaliku meeleolu saavutamiseks on vaja lähenemisteekonda». Samuti võetakse tema sõnul arvesse turvalisuse kaalutlusi.
Näitused vahetuvad
Tarand nentis, et kuigi ERMi näituseala on Eesti mõistes väga suur, on püsinäituste kuraatorid ja kujundajad seisnud aastaid väga raskete valikute ees. «Muuseumi varasalvedest mahub näitustele vaid protsent kõigest võimalikust ning teemasid, mille põhjalikum käsitlus praegustele näitustele jõudis, on vähem kui neid, mis alles oma järge ootavad,» sõnas ta.
Tarand lubab, et püsiekspositsiooni mõnes näitusesaalis hakkavad näitused regulaarselt vahetuma. Samuti avatakse järgmise aasta märtsis suur, 900 ruutmeetril laiuv vahetuvate näituste saal, kus igal aastal sünnib uus suur teemanäitus. Esimesena on plaanis aegade suurim rahvarõivanäitus.
Mis aga puudutab laulupidu, siis juba peatselt kavatseb ERM väärikal kohal oma avalikus ruumis uuesti eksponeerida viimase üldlaulupeo ajal ERMi vanas näitusemajas näidatud, 1948. aastal valminud Vardi-Võerahansu-Kitse maalitud triptühhoni keskmist, Elmar Kitse maalitud osa, mis kajastab I üldlaulupeo sündmusi.
«Asjaolu, et muuseumi näituste külastajal võib esimesel käigul mõndagi märkamata jääda, kinnitab muuseumi teesi, et ERMi näitused oma ulatuse ja sisu poolest väärivad ja vajavad mitmekordset külastust - ikka leiab midagi uut avastamisväärset,» märkis Tarand.