Eesti suuremad kommertspangad on huvitatud juulis jõustunud uue seadusega loodud võimalusest hakata arvelduskontosid avama ja klienditoiminguid tegema ka videotuvastuse teel, ent ootavad kooskõlastusringil olevat rahandusministri määrust, mis seab paika täpsed nõuded ja reeglid.
«Tegemist on klientide jaoks senisest mugavama võimalusega konto avamiseks ja panga kliendiks saamiseks, seejuures Eesti klientidele, aga ka e-residentidele,» rääkis LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum BNS-ile. Ta lisas, et pank soovib hakata videotuvastuse võimalust pakkuma nii ruttu kui võimalik.
Juulikuus jõustus uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, mis näeb ette võimaluse tuvastada arvelduskonto avamisel isikusamasus ka virtuaalselt. Säärase isikutuvastuse täpsed nõuded ja reeglid peavad aga paika seadma ministri määrus, mis seni jõustunud ei ole. Rahandusministeeriumi teatel on see veel kooskõlastusringil.
Samas märkis LHV, et selle võimaluse pakkumiseks on tarvis arvestada rahandusministeeriumi koostatavate tehniliste nõuetega. «Saame videotuvastusvõimalust arendama hakata alles pärast rahandusministeeriumi juhiste saamist. Tehnilised nõuded on teenuse pakkumisel määrava tähtsusega, kuna soovime videotuvastuskanali arendada terviklikult ja täpselt seadusele vastavalt,» ütles Rum.
Ka SEB on seaduses loodud võimalusest iseenesest huvitatud, ent see, kui palju palju seda reaalselt kasutama saab hakata, sõltub lõplikust määrusest, ütles panga kommunikatsioonijuht Evelin Allas. Nõuete pinnalt teeb pank äriotsuse, kuna virtuaalse tuvastuse pakkumine nõuab põhjalikku analüüsi. Määruse puudumine on seda otsust seni viivitanud.
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask ütles, et see, millal pangas video teel kontot avada saab, saab öelda siis, kui vajalikud määrused on kinnitatud. «Siis peab pank üles seadma videokanali ja korraldama oma töö nii, et kõik riigi poolt nõutu saaks tehtud. Samuti peame tegema kogu virtuaaltuvastamisega konto avamise info ning protsessi käigu klientidele internetipangas leitavaks ning arusaadavaks,» rääkis ta.
Nordea kasutab olemasolevate klientidega suhtlemiseks veebikohtumisi juba praegu. «Kliendisuhte avamiseks peab klient tänasel päeval igal juhul tulema panka. Juhul kui jõustub määrus, mis lubab kliendisuhte loomist ka sidevahendite kaudu, Nordea viidatud võimaluse kasutamist kindlasti kaalub,» ütles panga kommunikatsioonijuht Jane-Liina Liiv ütles BNS-ile.
Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Ott Heinapuu rääkis, et tingimused paika seadva määruse eelnõu saadeti kooskõlastuseks ja arvamuse saamiseks 19. septembril nii teistele ministeeriumitele kui finantsinspektsioonile, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS), pangaliidule kui klastrile Financeestonia.
«Kuna määruse eelnõu näeb ette infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise nõuded, mis peavad aitama kaasa ühtse standardi rakendamisele kõikidele teenusepakkujatele, on oluline veenduda, et kehtestatavad nõuded turuosalistele sobivad,» märkis Heinapuu.
Ta rääkis, et lisaks e-residentidele puudutab uus kord ka kõiki teisi, kes kasutavad digitaalses keskkonnas tuvastamist ja digitaalallkirjade andmist võimaldavaid isikut tõendavat dokumente, avardades potentsiaalselt nende võimalusi pankade ja finantseerimisasutuste klientidena ärisuhteid luua ja tehinguid sõlmida.
«Samas tuleb arvestada, et teenusepakkujatele jääks endiselt õigus selle määruse võimalusi mitte kasutada ja tuvastada isikusamasus isikuga samas kohas viibides,» märkis rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist.