Riigikogu sotsiaalkomisjon arutab teisipäevasel istungil seaduseelnõu, millega kehtestatakse üksi elava pensionäri toetus. Toetuse suuruseks on 2017. aastal kavandatud 115 eurot.
Tulevast aastast saab ligi 85 000 üksi elavat pensionäri toetust (3)
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
11. oktoober 2016, 07:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul hakatakse tulevast aastast toetama ligi 85 000 üksi elavat pensionäri, et suurendada nende majanduslikku iseseisvust ja vähendada vaesust.
«Üksi elavate pensionäride majanduslik olukord on uuringute alusel halvem kui koos elavatel inimestel. Kui kõigi 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr on ligi 36 protsenti, siis üksi elavate pensionäride puhul on see määr kaks korda kõrgem ehk ligi 74 protsenti,» ütles Kokk.
Eelnõu kohaselt hakkavad üksi elava pensionäri toetust saama vanaduspensioniikka jõudnud inimesed, kes on enne toetuse väljamaksmist elanud kuus kuud üksi ja kelle netopension on tuleval aastal alla 470 euro (ehk alla 1,2-kordset keskmist pensioni). Andmed võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september kohta.
Toetus makstakse välja üks kord aastas oktoobrikuus. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid selle määrab sotsiaalkindlustusamet pärast andmete kontrollimist. Toetuse maksmisel pensionäri töötasu ega muid sissetulekuid ei arvestata, seda ei maksustata tulumaksuga ning makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.
«On hea, et inimese töist tulu ei arvestata toetuse maksmisel maha, sest see soodustab pensionieas töötamist, kasvõi osalise koormusega. Kuigi 115-eurone toetus ei ole suur raha, siis rasketes tingimustes elavale üksikule pensionärile on ka sellest abi,» ütles sotsiaalkomisjoni liige ja riigikogu pensionäride toetusrühma esimees Raivo Põldaru.