2015. aastal peeti arvamusfestivali sooalal arutelu «Eestile naispresident?». Üldjoontes leiti, et oleks aeg nii naispresidendiks kui ka naispeaministriks, sest onu Heinode meele järele on juba oldud piisavalt kaua, kirjutab Rebeka Põldsam Sirbis.
Rebeka Põldsam: enesekindel naine on eeskujuks kõigile Eesti inimestele (3)
11. oktoober 2016, 15:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marju Lauristin tõi välja, et kui riigikogulased on riigiisad ja -emad, siis president on nagu riigivanaisa. Aga kes tahab olla riigivanaema? Lauristin ei näinud presidendi ametis piisavat väljakutset, kuna pärast ametiaega enamjaolt aktiivsesse poliitikasse tagasi ei minda.
Paremtsentristlik konservatiiv, mitme lapse ema ja vanaema, targa kõneleja ja võimeka juhtivtöötajana silma paistnud Kersti Kaljulaid vastab Eesti ootustele igakülgselt. Kui üldse naist presidendina aktsepteeritakse, siis Eestis tähendab see aastal 2016 kahtlemata tasakaalukat üliinimest, kes ei hakka tembutama, nagu seda harrastas tagantjärele üha rohkem armastatud Lennart Meri.
Eesti presidendi peaülesanne on olla silmapaistvalt väärikas inimene. Eesti ühiskonnale on väga vaja, et riigi kõige eeskujulikum inimene on tark ja enesekindel naine. President Kersti Kaljulaiu üle saavad uhkust tunda kõik Eestimaa naised, keda on solvanud ajakirjanduses levinud mentaliteet, nagu oleksid naised meestest nõrgemad ja vähem sarmikad. Nüüd on selge, et naine võib olla parim kandidaat. Ja nii ongi.
President Kaljulaid sobib esialgu üsna erinevate vaadetega inimestele: EKRE pole tavapäraselt lõrisenud, intellektuaalidki on rahul, et valiti haritud inimene, kes mõjub sotsiaalküsimustes konservatiivi kohta üpris liberaalsena. Huvitav, kas ka Kaljulaid hakkab Eesti aastapäevadel kellegi kuube kinni nööpima, oma lemmikmuusikaga plaate välja andma või millisest valdkonnast saab tema südameasi?