Loe, millised katsumused peab Parts kontrollikotta tööle saamiseks läbi tegema

Juhan Parts Foto: Liis Treimann / Postimees

10 kuud otsustamatust on tipnenud kokkuleppega saata Luksemburgi Juhan Parts. Ent mis takistused teda teel ootavad?

Esimese sammuna peab Parts ära tegema kodutöö: vastama kirjalikult ligi 20-le küsimusele oma töökogemuse, sõltumatuse ja kontrollikoja töö kohta. Teiseks peab ta vastu pidama 40 minutit grillimist Euroopa Parlamendi saadikute ees.

Näiteid kandidaatidest, kes parlamendisaadikutele ei meeldinud, on mitmeid ja viimane pärineb sellest suvest, kui Malta sai oma esindaja paika alles teisel katsel. Siiski on kuulamised parlamendi komisjonis reeglina rasked kandidaatidele, kel on küll poliitiku taust, kuid puudub kokkupuude auditite tegemisega. Seda arvestades peaks riigikontrolöri ametit sisaldav Partsi CV sobima, kuid ikkagi on ilmne liialdus väita, et aastaid valdkonnaga tegelenud inimeste küsimustele vastamine on pelgalt formaalne kokkusaamine eesmärgiga konsumeerida kohvi ja pagaritooteid.

Partsi kaheksa sammu kontrollikotta

1. Pärast vabariigi valitsuse otsust, et just Partsist saab meie mees Luksemburgis, tuleb sellest teavitada valitsusliikmeid koondavat ELi Nõukogu, mis omakorda edastab info Euroopa Parlamendile.

2. Parlamendi eelarvekontrollikomisjon saadab Partsile ligikaudu 20 kirjalikku küsimust, kusjuures kogu protsess võtab aega viis nädalat. Kaks nädalat saab Parts vastamiseks, kaks nädalat tõlgitakse vastuseid kõikidesse ELi keeltesse ja nädal kulub parlamendi liikmetel vastuste menetlemiseks.

Viimati elas sama protseduuri läbi Malta esindaja Leo Brincat (loe küsimusi ja tema vastuseid siit) ja temalt küsitu võib jagada kolmeks. Esiteks ametialased kogemused ehk näiteks tähtsamad saavutused karjääris, eelnev töökogemus ja olulisemad otsused karjääri jooksul. Teise plokki kuuluvad kandidaadi sõltumatust puudutavad teemad, muuhulgas küsitakse käimasolevate kohtumenetluste, majandushuvide avalikustamise ja poliitiliste rollide kohta. Kolmandaks uuritakse seda, kuidas kandidaat parandaks kontrollikoja tööd. Kirss tordil on aga küsimus selle kohta, kas kandidaat võtab tagasi oma kandidatuuri, kui Euroopa Parlament teda ei toeta.

3. Parlamendi eelarvekontrollikomisjon määrab Partsile eraldi raportööri.

4. Pärast kirjalike vastustega ühele poole saamist tuleb Partsil end Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni ees viis minutit tutvustada, seejärel räägib ja esitab küsimusi raportöör ning siis komisjoni liikmed. Kogu sõu kestab kokku umbes 45 minutit.

Siinkohal on paslik meenutada, et kui Andrus Ansip läbis volinikuks saamise eel kuulamist, siis küsis parlamendi liige Indrek Tarand tema 10 aasta kohta kommunistlikus parteis. Asja iroonia on aga selles, et kuna Indrek Tarand on eelarvekontrollikomisjoni värske liige, saab ta ka Partsile ebamugavaid küsimusi esitada ja seda nalja kantakse internetiski üle.

Kuna kalendrid on kõigil tihkelt täis, võib Partsi kuulamine edasi lükkuda suisa detsembrisse.

5. Pärast vastuste saamist asub parlamendi komisjon hääletama ja tervele parlamendile nö soovitust kirjutama.

6. Seda arvesse võttes hääletab parlamendi täiskogu ja esitab omakorda paberid hääletuse tulemusega valitsuse liikmeid koondavale ELi Nõukogule.

7. Tõenäoliselt nimetab ELi Nõukogu Partsi ametisse.

8. Parts asubki kontrollikojas tööle, tavaliselt alustatakse kas 15. või 1. kuupäeval.

Mis puudutab seda, kas nõukogu ka päriselt Partsi ametisse nimetab, siis tuleb siin heita pilk Partsi CV-le. On üpris ebatõenäoline, et tal raskusi tekib, sest arusaam kontrollikoja rollist ja tegevusest on tal kahtlemata olemas, samuti on ta suurimast Euroopa Parlamendi fraktsioonist ja lõppeks võiks teda ameti jaoks isegi ülekvalifitseerituks pidada.

Pealegi on Euroopa Parlamendis läbitud tramburai tulemus ehk raport, soovitused ja hääletused vaid nõuandvad ning lõpliku otsuse teeb ELi Nõukogu. Näiteks seesama Malta kandidaat Leo Brincat, kes parlamendile ei meeldinud, sai ikkagi ametisse.

Kui suur on uue Eesti esindaja palk?

Euroopa Kontrollikojas oma riiki esindama hakkava ametniku kuupalk algab 18 200 euro juurest. Sellest arvatakse muidugi maha näiteks haigekassa, pensionifond ja nn erimaks, mis asendab tulumaksu.

Summale lisandub kodumaaga sidemete hoidmiseks mõeldud koduigatsustasu, mida näiteks Brüsselis töötavad belglased ei saa. Luksemburgi puhul on määraks 16 protsenti palgast. Lisaks makstakse ametnikule toetust mittetöötava abikaasa, lapse ja kooliskäimise puhul. Samuti toetatakse kolimist ja kord aastas kodus käimist.