Vabaerakonna saadiku Artur Talviku sõnul tõestas Tallinna Sadama uurimiskomisjoni kogemus, et komisjon vajab tõhusa parlamentaarse kontrolli teostamiseks sundtoomise ja sunniraha kasutamise õigust, mille tarvis esitas erakond ka vastava seaduseelnõu.
«Riigikogu uurimiskomisjonid on väga olulised demokraatliku kontrolli seisukohalt. Kui kohus selgitab välja tõde ja kohaldab õigust, siis uurimine riigikogus annab poliitilise hinnangu ning läbivalgustab juhtumit,» ütles Talvik.
«Kahjuks lubab kehtiv kord uurimiskomisjoni lihtsalt ignoreerida, jätta ülbelt kohale ilmumata. Eelnõuga soovime anda komisjonile õigust määrata selle töö takistajatele kuni 8000-eurone sundraha. Korduva põhjuseta kohale ilmumata jätmise korral peaks rakendama sundtoomist kohtu loal,» märkis ta.
Talvik tõi välja, et uurimiskomisjon tähtsus Eesti demokraatias peaks tõusma ning ta näeb selle nõrkust kogu parlamentarismi nõrkuse osana. «Otsemandaadita valitsusel on märksa tugevam hoovastik kui rahvaesindusel, kahjuks,» ütles ta.
«Kodanikel on õigus teada, kes ja mida nende raha ja varadega teeb. Kui Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumi peategelased Kiil ja Kaljurand ignoreerisid komisjoni tööd, siis tekkis küsimus: miks rahvaesinduse poolset uurimist võib pikalt saata? Sama lugu juhtus Aleksandr Matiga VEB fondi uurimisel. Kui avalik huvi on nõnda suur, siis seotud isikuid peab vajadusel sundtoimetama komisjoni ette,» rääkis Talvik.
Riigikogu Tallinna Sadama erikomisjoni lõppraporti kõige olulisem järeldus see, et Eestis eksisteerib Tallinna Sadama juhtumi näitel poliitiline korruptsioon.
Riigikogu uurimiskomisjon võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks AS-is Tallinna Sadam moodustati mullu oktoobris. Uurimiskomisjoni eesmärk on välja selgitada, millised olid Tallinna Sadam juhtkonnas toimunud võimalikku korruptsiooni soodustanud asjaolud ning nende mõju ettevõtte juhtimisele, toimimisele ning riigi omanikuhuvidele.