Sõnnikulaotamise piirang hakkab kehtima varem

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllutööd.
Põllutööd. Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Valitsus kinnitas veeseaduse muudatuse eelnõu, mille järgi tõstetakse üleminekuajaga kuu võrra varasemaks vedelsõnniku laotamise keeldu, mis on vajalik veekeskkonna põllumajandusreostuse eest kaitsmiseks.

«Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetluse nitraadidirektiivi nõuete ebapiisava ülevõtmise kohta ning ühe korra on veeseadust selle tõttu juba täiendatud, kuid Euroopa Komisjon ei jäänud nende muudatustega siiski rahule. Seepärast tuleb veeseadust veelgi täiendada,» põhjendas keskkonnaminister Marko Pomerants senisest rangemate veekaitsemeetmete vajalikkust.

Seadusemuudatuse olulisim punkt on see, et vedelsõnniku laotamise ajalised piirangud hakkavad kehtima sügisperioodil seni kehtestatust varem. Algselt oli planeeritud, et vedelsõnniku laotamise ajalised piirangud jõustuvad aastast 2023, kuid käesoleva eelnõu järgi kehtestatakse uued piirangud juba järgmisest aastast.

Kui praegu lubatakse sõnnikut laotada põllule kuni 1. detsembrini, siis muudatuse järgi ei tohi 2018. aastal vedelsõnnikut laotada 15. novembrist kuni 20. märtsini ning 2019. aasta sügisel ei tohi vedelsõnnikut laotada enam 1. novembrist.

«Kuivõrd ilm läheb külmaks ning taimede kasv aeglustub ja peatub juba oktoobrist, siis sõnnik, mis sel ajal põllule veetakse, uhutakse sealt sügisvihmade ja sulava lumega veekogudesse. Ehk väetamise eesmärk ei saa täidetud, see-eest reostuvad veekogud,» selgitas Pomerants keeluaja varasemaks nihutamise põhjust.

Vedelsõnniku paisklaotamine on järgmisest sügisest keelatud alates 20. septembrist, seda seetõttu, et sellise sõnnikulaotamise viisi puhul on keskkonnareostuse risk kõige suurem.

Teise muudatusena tuleb edaspidi põlluraamatusse kanda ka koristatud saagi kogused. Seda märgivad põllumajandustootjad ka juba praegu üles, kuid praegu ei ole see kohustuslik. See on vajalik selleks, et põllumees saaks hinnata kultuuri külvieelselt koostatud väetamisplaanis planeeritud väetiste koguste kasutamise efektiivsust.

Kolmanda olulise muudatusena peavad need, kes kasutavad 100 ja rohkem hektarit haritavat maad ning kasutavad lämmastikku sisaldavaid väetisi, koostama väetamisplaani. Nõue on seotud nitraadidirektiivi nõudega, mille kohaselt tuleb taimi väetada saagi saamiseks piisava väetise kogusega ning vältida üleväetamist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles