Riigikohtu hinnangul karistas politsei- ja piirivalveamet liiga rangelt politseinikku, kes ilmus Ärma tallu valvesse alkoholijoobe tunnustega ning määras talle politseipensionist ilmajäämise eest 15 000 eurot hüvitist.
Riigikohus määras väidetava joobe tõttu vallandatud politseinikule 15 000-eurose hüvitise (7)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
18. oktoober 2016, 14:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametist vabastatud politseiniku Tõnu tööülesanne oli presidendi elukoha Ärma talu valve. Vallandamise ajal oleks tal tekkinud õigus politseipensionile vaid kolme kuu pärast.
Politsei sisekontroll tuvastas Tõnul 12. mail 2014 Viljandimaal Ärma talu juures umbes pool tundi enne vahetuse algust alkoholijoobe tunnused. Tõnu suust oli kella 8.23 ajal tunda alkoholilõhna, tema silmad punetasid ja indikaatorvahendiga tuvastati, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi kontsentratsioon 0,61 mg/l. Sellega rikkus mees Põhja prefektuuri töökorras sätestatud keeldu viibida tööl, haldushoones või haldushoone territooriumil joobeseisundis, samuti avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eetikakoodeksis sätestatud ametniku kohustust käituda väärikalt ning kohuse- ja vastutustundlikult.
Politseiniku senine 30-aastane teenistus oli laitmatu
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) karistas politseinikku ametist vabastamisega, mille tõttu jäi varem üle 30 aasta laitmatult teenistuses olnud politseinik ilma ametipensionist.
Tõnu esitas pärast vallandamist Tallinna halduskohtule kaebuse, milles märkis, et tema alkoholijoove pole usaldusväärselt tõendatud. Ta avaldas indikaatorvahendi näidu üle imestust ja esitas taotluse testiks mis tahes muu vahendiga. Tõnu puhul ei kontrollitud ega tuvastatud väliselt tajutavaid häireid tema kehalistes või psüühilistes funktsioonides.
Alkoholilõhn suus ja indikaatorvahendi näit on ametist vabastatud politseiniku sõnul seletatavad sellega, et ta oli vahetult enne kontrolli tarvitanud alkoholi sisaldavaid ravimeid, teadmata nende alkoholisisaldust.
Tallinna halduskohus jättis mehe kaebuse mullu 17. aprillil rahuldamata, kuid Tõnu kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse. Ka Tallinna ringkonnakohus ei rahuldanud mullu 1. detsembril vallandatud politseiniku kaebust. Seejärel pöördus mees riigikohtusse.
Riigikohus märkis täna langetatud otsuses, et vastavalt PPA sisekorrale tuleb joobeseisundile viitavate tunnuste esinemise ja teenistuja töölt kõrvaldamise kohta koostada vabas vormis akt, millele kirjutavad alla juht, kõrvaldatav teenistuja ja vähemalt üks tunnistaja. Sellist akti praeguses asjas koostatud ei ole. Kaebajale tehti kohapeal teatavaks üksnes indikaatorvahendi positiivne näit, info ametist kõrvaldamise kohta anti hiljem telefoni teel. Seega tegi töökorras ette nähtud protseduuri järgimata jätmine ja olukorra ebaselgus kaebaja jaoks raskeks või ka võimatuks kohe vastuväidete ja ka näiteks tõendite esitamise. Muu hulgas ei kontrollitud politseiniku joovet mõne teise meetodiga.
Kohus: ametnik oli hooletu, kuid ei olnud joobes töö ajal
Kuigi PPA rikkus asjaolude selgitamisel enda kehtestatud joobe tuvastamise korda, ei olnud see asjaolu aluseks karistamise käskkirja tühistamisel. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustunud PPA seisukohaga, et kaebaja rikkus teenistuskohustusi oluliselt ja tahtlikult. Ametnik ei olnud joobes tööajal, kuid oli hooletu, sest ei veendunud, et alkoholi tarvitamise nähud on valveobjektile ilmumise ajaks kadunud.
Riigikohus märkis ka, et indikaatorvahendiga saab tõendada vaid asjaolu, et isiku väljahingatavas õhus oli alkoholi, mitte aga selle hulka.
Teenistusest vabastamise tagajärjel jäi politseinik ilma väljateenitud aastate pensionist, millele tal oleks tekkinud õigus kolm kuud hiljem. Kolleegium leidis, et sellises olukorras oleks teenistusest vabastamine liiga raske karistus hooletuse eest. Varasemat laitmatut teenistuskäiku tuleb karistuse määramisel vaadelda kergendava asjaoluna. Leebemast karistusest oleks kolleegiumi hinnangul kaebaja teo hukkamõistmiseks piisanud.
Kuna kehtiv seadus ei võimalda enam alusetult töölt vabastatud inimest tööle ennistada, mõistis riigikohus kaebaja kasuks välja hüvitise 15 000 eurot. Kolleegium ei pidanud siiski õiglaseks määrata kaebajale hüvitist kogu saamata jäänud pensioni ulatuses, kuigi seadus seda võimaldaks. Kohus vähendas hüvitist oluliselt, sest kahju tekkimisele aitas kaasa kaebaja enda hooletus.
Lisaks 15 000-eurosele hüvitisele peab politsei- ja piirivalveamet hüvitama ametist vabastatud politseinikule ka tema õigusabikulud 2893 eurot ja 86 senti.
Politsei: on lubamatu asuda presidendi kodu valvele alkoholi tarvitanuna
Põhja prefekt Kristian Jaani ütles kommentaariks riigikohtu otsusele, et presidendi kodu kaitse on tähtis ja väärikas ülesanne ning inimesed, kes seda tööd teevad, peavad oma rolli mõistma.
«Riigikohtu lahend on lõplik ning kuigi kahes kohtuastmes loeti alkoholi tarvitanuna töökohal viibinud ametniku vabastamise otsust põhjendatuks, asus riigikohus teisele seisukohale,» märkis Jaani.
Põhja prefekt toonitas, et riskid, mis kaasnevad alkoholi tarvitamisega tööle asumise eel, ei ole seotud ainult politsei- ja piirivalveameti või presidendi mainega, vaid inimeste eludega.
«Kaitstava isiku kodu või mistahes muu inimese turvalisuse tagamisel peab politseinik olema valmis reageerima ohtudele ja vajadusel kasutama tulirelva. On lubamatu asuda selle ülesande täitmisele alkoholi tarvitanuna,» lausus Jaani.