«Radar»: Kuidas pääses lapse surnuks löönud mees reaalse vangistuseta? (3)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanus Lind
Jaanus Lind Foto: "Radar"

Kahe aasta eest vapustas Eestit uudis, et ema ja kasuisa on peksnud väikest last, mille tagajärjel on tüdruk eluks ajaks sandistatud. Karistuseks said nii ema Keiti Voogre kui kasuisa Egert Must reaalsed vanglakaristused. Selle juhtumi taustal on aga suurema tähelepanuta jäänud üks väike Viljandi tüdruk Kristella, kelle surma põhjustamise eest süüdi mõistetud Jaanus Lind kohtusaalist kaks kätt taskus minema kõndis.

Lugu sai alguse Viljandis Vaksali 32 asuvas kahetoalises korteris, kus 16. märtsil 2013 kell 18.40 helistas Jaanus Lind kiirabisse ning teatas oma kartusest, et tema kasutütar, kaheaastane Kristella, on suremas. Jaanuse elukaaslast, Kristella ema Siirit, ei olnud sellel hetkel kodus. Kiirabi viis Kristella ära. Tagasi koju tüdruk enam ei jõudnud.

17. märtsil ehk järgmisel hommikul peale Kristella haiglasse viimist, pöörduti sealt politsei poole. Tüdruku juhtumiga hakkas tegelema 22 aastase töökogemusega Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalitluse teenistuse vanem, leitnant Leana Lemming.

«Haigla teatas, et neile on toodud üliraskes seisundis peatraumaga väike laps, kaheaastane tüdruk,» meenutab asja uurinud leitnant Leana Lemming.

Põhjus, miks haigla politseisse teate tegi, olid vanemate poolt antud vastuolulised põhjendused vigastuste kohta. Arstide sõnul vanemate jutt lapse kukkumisest või haigusest ei saanud põhjustada lapsel olnud vigastusi.

Vägivalda kahtlustati algusest peale

«Ja nemad kahtlustasid ka algusest saadik vägivalda,» ütleb Lemming, kes juba samal hommikul võttis ühendust Kristella ema Siiriga ja lisab, et ema oli väga endast väljas ning rääkis, et laps oli haige.

Algselt viidi Kristella Viljandi haiglasse, kuid veel samal õhtul edasi Tartusse Maarjamõisasse. Kristella seisund oli äärmiselt tõsine - tal oli tuvastatud peaajuturse ja ta oli koomas. Neli päeva hiljem ehk 20.03 kell 11:17 Kristella suri. Järgmisel päeval oleks ta saanud kahe aasta ja kolme kuu vanuseks.

Esimene asi, mille uurija Lemming toimiku vahele pani, oli Kristella pilt.

«Et prokurör ja kohtunik ja kõik, kes seda toimikut kunagi nägema peavad, et nad teaks, kellest me räägime. Et ta ei oleks lihtsalt nimi ja sünniaeg, vaid et ta oleks laps,» põhjendab uurija.

Politsei käis ka Kristella koduks olnud üürikorteris sündmuskohaga tutvumas.

«Kuna lapse tervisekahjustus või surma põhjustanud tervisekahjustus oli sisemine, siis me ei lootnud väga sealt sündmuskohalt midagi leida. Ja ei leidnud ka,» räägib Lemming.

Kristella elas koos ema Siiri ja kasuisa Jaanus Linnuga kahetoalises korteris. Midagi ebatavalist uurijatel silma ei jäänud - elutoas oli kahe-ja kolmekohaline nahkdiivan, laud, arvutilaud, ahju kõrval tool. Põrandat kattis vaip. Kuna tüdruku mänguasjad olid elutoas, siis enamuse ärkveloleku ajast veetis Kristella just seal.

Sündmuskohalt polnud võimalik asitõendeid leida, seega tuli oodata kohtuekspertiisi tulemusi ning aktiivselt koguda tunnistusi ja ütlusi.

«Erinevatest kohtadest ütlused, kuidas laps oli käitunud kasuisaga koos olles, arstitõendid. Ma küsisin ka perearstilt, sest laps oli ka varem pöördunud perearstile seletamatute traumadega, et sinikas siin ja sinikas seal,» meenutab juhtumi uurimist Leana Lemming.

Lapsel pidevalt sinikad

Viiratsi lasteaias Rüblik jõudis Kristella käia alla poole aasta. Kord ilmus Kristella lasteaeda sinikatega kaetult - sinikad olid kehal, rindkerel, seljal ja jalgadel. Selgituseks saadi lapsevanematelt, et kasuisa Jaanus Lind oli madratsit ühest toast teise transportides komistanud ja Kristellale peale kukkunud. Uurija sõnul oli sündmusi eraldi vaadeldes võimalik sinikaid ja marrastusi tekitanud olukordi eluliselt seletada. Kuid kõiki marrastusi ja sinikaid ühte kogumisse võttes sai neid lõpuks liiga palju.

«Tervikpildina hakkas tunduma, et kasuisa on selle asja taga,» ütleb Lemming.

Kristella keha saadeti lahkamiseks morgi juba surmapäeval. Töö võttis päev hiljem, 21. märtsil, ette 19 aastat kohtuarstina töötanud Tanel Vaas, kes on elu jooksul nii mitmeidki lapsi lahanud. Kuid ta tõdeb, et lihtne see ei ole.

«Lapsed on lapsed ja surnud lapsed - see on see kurb pilt,» tõdeb kohtuarst Tanel Vaas, kes uuris ka uurija Lemmingu kahtlusi Kristella peksmise osas. «Tunnistajate seletused, need viitasid sellele, et last on füüsiliselt väärkoheldud. Mina kohtuarstina seda otseselt tõestada ei saa, aga need tõendid viitasid sellele.»

 Lapse võimalikust peksmisest räägiti ka Kristella ema Siiriga, kes ei olnud avatud ning politseiga koostööd ei teinud.

 «Seletasin ka, miks ma küsin kõiki neid asju, aga ta suhtus pigem nagu vaenlasesse,» meenutab Lemming.

«Ütelda, et tegemist oli vägivaldse kasuisaga Jaanus Linnu näol, selle kohta ei ole kindlasti mingeid tõendeid,» ütleb ringkonnaprokurör Raul Heido, kellega nõustub lõpuks ka Lemming.

«Sellised viited küll olid olemas, aga nii palju meil tõendeid ei olnud, et talle kahtlus selles osas esitada,» ütleb Lemming.

Laps kukkus löögi tagajärjel

Ehk siis pikemat füüsilist väärkohtlemist Tanel Vaas tõestada ei saanud. Küll aga olid häirivad leiud, mida ta lahkamisel avastas.

Nimelt jõudis kohtuarst järeldusele, et last oli löödud näkku.«Ja selle tagajärjel on ta siis kukkunud peaga vastu põrandat või mingit pinda ja saanud peaajupõrutuse ja siis on tekkinud see verevalum, kõvakelmealune verevalum, mis siis põhjustas ka mõned päevad hiljem tema surma,» ütleb Vaas, kelle sõnul tegi järelduste tegemise keerukaks asjaolu, et surma taustast ei olnud piisavalt teada.

«Mul olid ainult see, mis ma nägin lahangul, mida ma arvasin ja järeldasin nendest vigastustest,» meenutab Vaas.

Kuna õnnetuspaigalt asitõendeid leida polnud võimalik, oli lahangu tulemus äärmiselt oluline. Just sellele ning tunnistajate ütlustele sai uurija Lemming toetuda. Kuna tunnistuste ja ütluste kogumine võttis aega, läks mitu kuud enne, kui Jaanus Lind lõpuks politseisse ülekuulamisele toodi.

«Selle jaoks just, et mitte süüdistada kedagi ilma asjata. Et lapse kaotus on niigi väga raske asi ja kui meie siis mingi vale versiooniga lagedale ilmume, siis me võime tekitada nagu hingelisi traumasid inimesele,» selgitab Lemming.

Ülekuulamiste ajal pidas Jaanus Lind end üleval rahulikult.

«Esialgu oli ta ise ka ikka väga hirmul ja ehmunud sellest, et me siis nagu järeldustega sinnamaani jõudsime, aga pärast ta nagu pisut kogus ennast ja lihtsalt ütles, et ta ei ole teinud seda,» meenutab uurija, et algselt väitis Lind, et laps kukkus.

«Tema ennast süüdi ei tunnistanud. Siis mingil hetkel tekkis see versioon, et ta mängis lapsega, hüpitas teda ja siis kogemata laps kukkus,» räägib uurija Lemming.

Lõuna ringkonnaprokurör Raul Heido tegeleb väärkoheldud laste asjadega igapäevaselt, ta on prokurörina töötanud 23 aastat, enne seda olnud viis aastat prokuratuuri uurija. Tema viis kohtusse ka Linnu süüasja.

«Jaanus Lind tunnistas juba kaitsja juuresolekul, et see kahetsusväärne juhtum, mis lõppes kaheaastase Kristella surmaga, et see sai alguse sellest, et ta kahekesi lapsega jäi koju ja kuna lapsele väga meeldis hüpitamine õhku, siis ta hüpitas last. Ja kuna neid hüpitamisi oli korduvalt, siis ühel hetkel ei suutnud ta last haarata, laps kukkus ja laps muutus loiuks ning mõne aja pärast helistas ta kiirabisse,» räägib Heido.

Kuigi Kristella ema Siiri uskus, et laps on surnud haiguse tõttu, jäi Jaanus Lind ütluste juurde, et laps oli just hüpitamise ajal kukkunud ja pead vigastanud. Kuna asjaolusid ei saanud täpsemini tuvastada ning lahkamisel selgunud vigastused sobisid oma olemuselt ka Linnu hüpitamise versiooniga, siis sellest lähtuvalt esitas Raul Heido lõpuks veidi enam kui aasta peale Kristella surma tema kasuisale, Jaanus Linnule süüdistuse.

«Kõigepealt esitati Jaanus Linnule süüdistus karistusseadustiku paragrahv 117 lõige 1 järgi, see on ettevaatamatuse tõttu surma põhjustamine,» ütleb Heido.

Märtsis 2015 mõistis Tartu Maakohus Jaanus Linnu õigeks. Prokuratuur kaebas otsuse edasi ja kolm kuud hiljem tunnistas Tartu Ringkonnakohus Linnu siiski süüdi. Jaanus Linnu kaitsja Mart Sikut kaebas jõustumata kohtuotsuse edasi ja riigikohus saatiski selle tagasi maakohtusse uueks läbivaatamiseks. Põhjus, miks Riigikohus seda tegi, peitus asjaolus, et Jaanus Lind oli vahepeal tagasi võtnud oma uurimise ajal antud ütlused Kristella hüpitamise kohta. Võimalik, et seda juttu oligi Lind ajanud ainult seetõttu, et lootis nõnda õnnetusjuhtumile mängides karistusest üldse pääseda. Kui aga asi ikka kohtusse läks, otsis ta juba muid vabandusi ja väitis, et laps oli haige. Igal juhul langes nii ära versioon, mille alusel prokurör alguses süüdistuse üldse esitas.

Lind lõi last meelega

«Leidis tuvastamist asjaolu, et Jaanus Lind tahtlikult lõi Kristellat. Ma ei näinud muud võimalust kui esitada uus süüdistus Jaanus Linnule,» ütleb Heido.

Lõplikult tuvastas kohus, et Jaanus Lind lõi last meelega, kuid see, et laps selle tagajärjel suri, oli õnnetus. Karistuseks määrati Linnule selle eest üks aasta ja kolm kuud tingimisi vangistust. Ehk reaalselt trellide taga veetis ta kaks päeva ja seda eeluurimise ajal.  

Käesoleva aasta märtsis ilmus uudis, et kohus karistas väikelapse surma põhjustanud meest tingimisi karistusega. Inimestes tekitas otsus kummastust ja tundus ebaõiglane. Vaid aasta varem olid ühe teise lapse peksmise eest tema vanemad saanud reaalse vanglakaristuse. Kohtu kõneisik, Tartu Maakohtu esimees Liivi Loide sõnab, et oluline on teada kõiki fakte, mis erinevates kohtutasandites esitatud on.

«See otsus võib tunduda ebaõiglasena asjaolusid teadmata,» ütleb Liivi Loide, kelle sõnul on oluline teada, et otsust tehes oli kohus seotud esitatud süüdistusega ning pidi karistust mõistes arvestama sellega, et kuigi Lind lõi last tahtlikult, oli selle tagajärg ehk lapse surm siiski õnnetus.

«Lisaks oli kohus seotud seda otsust tehes ka ühe varasema otsusega, mis Jaanus Linnu suhtes sama teo eest kohus oli ta süüdi tunnistanud, kuid oluliselt kergema süüdistuse järgi,» räägib Loide.

Ehk teisisõnu on kerge karistuse põhjus juriidikas. Kuna Lind oli oma hüpitamise-ütlustest taganenud, langes ära esimene õnnetuse versioon. Lihtsamalt öeldes – kadus ära selgitus, miks lapsel üldse vigastused tekkisid. Ja kuna see oli kadunud, esitas prokurör kohtupidamise uuel ringil rängema süüdistuse. Kuid kohtu käed olid juba seotud varasema otsusega.

«Hilisemal süüdimõistmisel ei saa süüdistatava olukorda raskendada,» lisab Loide.

Kristella surmas süüdi mõistetud Jaanus Lind on tänaseks 25-aastane. Ta on instruktor Teesoo Laskeklubis. Veel pool aastat enne Kristella surma osales Jaanus Lind Teesoo klubi poolt korraldatavatel «Mulgi Põder 2012», kus võistlesid parimad jahilaskurid. Lind võitis tol aastal kolmanda koha. Tema endised õppejõud Viljandimaal kirjeldavad teda kui täiesti tavalist poissi.

Juhtumiga tegelenud asjaosalistel on Jaanusest tekkinud oma pilt

«Esimene mulje, mis tuleb, on külm, emotsioonitu,» meenutab Jaanus Lindu kohtuarst Tanel Vaas.

«Kahetsust, kui ma nüüd meenutan kõiki neid kohtuistungeid, siis tema silmis ma seda näinud ei ole. Nagu teada, süüdi ei ole ta ennast tunnistanud,» ütleb Raul Heido.

Selleks, et lapse surma põhjustanud Jaanus Linnult kommentaari saada, pöördusime esialgu tema advokaadi Mart Sikuti poole, kes kliendi soovil ei saanud protsessist rääkida. Viljandis olles helistasime ka Jaanus Linnule, kes teatas, et ei soovi rääkida ning katkestas seejärel kõne.

Kaamera ees ei soostunud rääkima ka Kristella ema Siiri. Ta ütleb vaid, et Jaanus Linnuga nad tänaseks enam koos ei ela. Nad läksid lahku varsti peale lapse matuseid. Kuid ta ei eita, et lugu on meelel nii temal kui ta lähedastel.

 Kristella surm on sügava jälje jätnud kõigile, kes sellega aastate jooksul kokku on puutunud.

Selle taustal tekib küsimus, kas Jaanus Lind sai lapse surma põhjustamise eest liiga väikse karistuse?

«Ma olen selle peale mõtelnud ja olengi leidnud, et ükski karistus ei muuda seda, mis juhtus. Ma loodan, et temast saab korralik isa kunagi,» ütleb Leana Lemming.

«Ma pean õigeks seda, et Jaanus Lind on süüdi tunnistatud ja saanud karistada,» lisab Liivi Loide.

«Kas tingimisi.. Võib olla, et oleks olnud šokivangistus kuu aega. Mul on hea meel, et ta lõpuks karistuse kätte sai,» ütleb Tanel Vaas.

«Kahjuks ei ole võimalik ajaratast ümber pöörata ja Kristellat tagasi tuua,» sõnab Raul Heido.

Kommentaarid (3)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles