Miks on riigikoolide tase nii ebaühtlane?

Koolitund. Pilt on illustratiivne. Foto: Mihkel Maripuu

Kui teoorias võiksid ühte sammu astuvad riigigümnaasiumid olla ka ühtlase tasemega, siis tegelikkus on vähemalt riigieksamite osas sootuks teine - parima ja halvima tulemuse teinud riigikoolide vahele mahub omakorda ligi 90 kooli.

Postimehe koostatud riigieksamite edetabelist nähtub, et riigikoolide tase on väga ebaühtlane - neid leiab nii pingerea esimesest otsast, keskelt ning üks riigigümnaasium ei mahtund esisajagi sisse.

Kokku tegutseb äsja alanud kooliaastal üle Eesti 12 riigigümnaasiumi, milles õpib kokku 3550 noort. Ministeerium on võtnud eesmärgiks, et nelja aasta pärast on riigigümnaasium juba igas maakonnas.

Jõhvi koolijuht peab riigieksamite pingeridasid mõttetuks

Riigigümnaasiumide võrdluses saavutas kõige kehvema tulemuse Jõhvi Gümnaasium, mis on riigigümnaasiumi nime kandnud vaid aasta. Ka kooli panus õpilaste edasijõudmisse on olnud kas ootuspärane või sellest madalam. Küll aga on kool mullusega võrreldes üldises pingeres oma paarkümmend kohta tõusnud.

Kooli direktor Tarmo Valgepea on seisukohal, et koolide reastamine riigieksamite puhul on üleüldse mõttetu ja annab väga eksliku pildi, mistõttu ei ole ta edetabelitega tutvunudki. «Minu jaoks on see mõõdik täiesti mõttetu. Me ei mõõda koole, vaid me aitame inimestel areneda. See, kuidas kool kellegi silmis välja näeb, on minu jaoks absoluutselt tähtsusetu,» ütles ta.

*Tabelis ei ole välja toodud Hiiumaa, Põlva ja Valga riigigümnaasiumeid, sest need alustasid õppetööd alles sellest sügisest.

Valgepea võrdles riigieksameid kontrollkatsetega sporditreeningutel. Neid kasutatakse, et saada infot sportlase võimekuse kohta, et siis edaspidi valida näiteks personaalne treeningplaan. «Kui võtta riigieksamid, siis need ongi nagu kontrollkatsed. Kuid medaleid ei jagata kontrollkatsete alusel, vaid hoopis teisel areenil ja väga komplekssete inimeste omaduste järgi,» näitlikustas ta.

Kui aga rääkida konkreetsemalt Jõhvi Gümnaasiumi õpilaste riigieksamite tulemustest, siis selle kohta on direktoril seletus olemas. Kui koolist riigigümnaasium sai, toodi kokkuleppe alusel kooli õpilasi mujalt koolidest. 

See omakorda tähendas et gümnasistidest umbes kolmandiku tase oli hoopis teistsugune kui koolis seni. «Ja nende tulemused tõmbavadki keskmise alla, mistõttu ei saa mingisugusest võrdlusest rääkidagi. See ongi uue kooli tegemine - nagu kaasavara - sugulased antakse kaasa, meeldigu see või mitte.»

Valgepea hinnangul on seesugusel statistikal mõte siis, kui selle analüüsitakse ja tehakse muudatusi. Paraku see tema sõnul nii ei ole.

Viljandis pole kool veel päris «valmis»

Kõige kauem on Eestis tegutsenud Viljandi riigigümnaasium, mis alustas tööd neli aastat tagasi. Kui mullu sai kool meie pingereas 42. koha, siis tänavu on koht mõnevõrra langenud ning kooli leiab 59. kohalt.

Kooli direktori sõnul on raske hinnata, kas tulemus on ootuspärane või mitte, sest nelja aastaga pole kool veel päris «valmis» saanud. «Ootuspäraseks peame pigem seda, et oleme üles ehitamas kooli ja pürgime järjest edasi. Oma neljandal tegevusaastal saame öelda, et me liigume nende ootuspäraste tulemuste poole,» ütles direktor Ülle Luisk Postimehele.

Kui vaadata SA Innove ja haridusministeeriumi ühiselt koostatud uut mõõdikut - kooli panust õpilase arengusse - siis matemaatikas on see Viljandi koolis olnud kolme aasta jooksul oodatust natuke suurem, kuid eesti keeles pigem tagasihoidlik.

Koolijuht tundis heameelt, et nelja aasta jooksul on koht pingereas jäänud samasse vahemikku. Silmapaistvad ongi tema hinnangul olnud tulemused matemaatikaeksamil.

«Meie õppekorraldus on hästi uudne ja sellega kohanemine ja selle kaudu tulemusteni jõudmine on kindlasti pikem protsess,» rääkis ta. Esimesi tibusi võiks tema arvates lugeda näiteks tuleval aastal, kui saab täis viis tegutsemisaastat.

Ministeerium: taseme ühtlustamine on väljakutse

Ka haridusministeerium rõhutas, et mitmed riigigümnaasiumid on alles uued. «See tähendab, et õpilased on vahetanud kooli, õpetajaskond ei ole veel väga kaua saanud ühise meeskonnaga koos töötada, üheskoos alles kujundatakse õppekorralduslikku ja -metoodilist mudelit,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Tarmu Kurm.

Kuna tervelt seitse riigigümnaasiumit on tegutsenud vaid aasta või veelgi vähem, mõõdetakse suuresti eelnevate koolide tööd. «Riigigümnaasiumid moodustati mitme senise kooli baasil, mille tasemed olid erinevad, mõnel puhul on üks liidetavatest koolidest olnud ka vene kodukeelega õpilaste kool,» lisas Kurm. 

Ta juhtis tähelepanu, et ka rahvusvaheline kogemus ütleb, et uute koolide puhul peab tõhususe mõõtmiseks andma aega, mitte üks-kaks, vaid pigem viis aastat. «Kui vaatame Nõo Reaalgümnaasiumi, kus on pikka aega tegeletud võimekate noorte arendamisega reaalainete vallas, siis selle kooli panus on läbi kolme aasta kõrge, ka sel aastal väga kõrge,» rääkis Kurm.

Koolidele, kus töötatakse võimekamate õpilastega ning kus paremast veel paremate tulemusteni jõuda pole üldse lihtne, on see tema sõnul kindlasti oluline tagasiside. Viljandi Gümnaasiumi kohta ütles ta, et seal on matemaatikaõpetus igati tasemel, eesti keele puhul on juba aasta jagu töötatud õppe tõhususe edendamisega.

«Teisisõnu: kool on teadvustanud olukorda ja asunud sellega tegelema. Vajalikud muutused ei paista kohe välja. Taseme ühtlustamine on väljakutse kogu gümnaasiumivõrgule,» sõnas Kurm.

Mis aga puudutab riigigümnaasiumide eksamitulemuste ühtlustamise küsimust, siis näiteks Viljandi Gümnaasiumi direktor on seisukohal, et riigigümnaasiumide tase peaks olema ühtlaselt kõrge.

«Riigigümnaasium peaks olema väga hea valik edasiõppimiseks ja see eeldab, et tulevikus peab olema areng selles suunas, et riigigümnaasiumid oleksid ühtlaselt tugevad,» ütles Luisk. Tema sõnul peaks koolide tase järk-järgult ühtlustama ja saama kokku koolide võrdluses kindlasti ülemises otsas.

Ministeerium ei pea ühtlasema taseme mõõdikuks vaid riigieksameid. «Oleme seadnud eesmärgiks, et koolide tase oleks võimalikult ühtlane, kuid seda mitte ainult riigieksamite vaates, vaid kõigis kooli tegutsemise aspektides,» sõnas Kurm.

Haridusministeerium leiab, et tegelikult on riigieksamid üks mõõdik koolide tegevuses ja vaid üks tahk kooli edukusest, sest riigieksamid mõõdavad vaid kindlaid aineid. Tähtis on ka õpilaste rahuolu, edasiõppimise edukus, madal väljalangevus, valikainete rohkus ja kvaliteet, õpilaste ja õpetajate osalus kooli igapäevaelus ja arendustegevustes, kvaliteetne õpikeskkond jm.