Prantsuse ametnik on saanud kümne aasta jooksul mitte millegi tegemise eest palka

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panther Media/Scanpix

Prantsuse meedia on sel nädalal kajastanud laialt riigiametnik Bosko Hermani juhtumit, sest tegemist on pretsedendiga, kuna mehele on kümne aasta jooksul makstud mitte millegi tegemist eest igal kuul 3700 eurot palka.

Uurimisel ilmnes, et 55-aastane Herman, kes oli kõrgema astme riigiametnik ehk fonctionnaire, nagu neid Prantsusmaal kutsutakse, sai kümne aasta jooksul töö mittetegemise eest rohkem kui 500 000 eurot, edastab The Local.

Mehe tööleping lõpeb 2023. aastal ta pensionile siirdumisega ja seega saab ta veel tuhandeid eurosid mittetöötamise eest.

Herman oli viis aastat, 2001 – 2006 Ida-Prantsusmaal Saint-Savine´is linnavalitsuse ametnik ning kui 2006. aastal valiti uus linnapea, vallandati Herman tekkinud erimeelsuste tõttu.

Prantsuse meedia teatel pakuti mehele siis tööd Vitry-le- François's, kuid seal ei olnud ta kaua. Ka ei ole teada, mis põhjusel ametnik töölt lahkus.

Saint-Savine pidi vastavalt lepingule maksma mehele 75 protsenti tema algsest palgast, kuni ta leiab teise töökoha ning nad on jätkanud seni maksmist. Ülejäänud 25 protsenti maksis töötukassa.

Meedia teatel sai see «kafkalik» juhtum tekkida 1984. aastast pärit seaduse tõttu, mis reguleerib linnaametnike töösuhteid ja neile palga maksmist.

Seadus sätestab, et kui ametnik lahkub ükskõik millisel põhjusel töölt, peavad ta endised ülemused maksma talle seni osa ta palgast, kuni ta leiab samaväärse töö.

Le Figaro andmetel ei ole Hermani juhtum ainus, vaid sellises olukorras ametnikke on Prantsusmaal umbes 150, kes on ühest töökohast lahkunud, kuid teist samaväärset ei ole leidnud.

Meedias kritiseeriti Hermanit ja uuriti, miks ta tööd ei otsinud ja oletati, et tal oli lihtsam saada tasu mitte millegi tegemise eest kui pingutada. Tööhõiveameti teatel ei istunud mees käed rüpes, vaid otsis aktiivselt tööd.

«Ta ei olnud passiivne, vaid otsis uut tööd. Möödunud aastal esitas ta 49 sooviavaldust ja selle aasta augustini 34, » teatas Aube´i departemangu tööhõiveameti esindaja Yves Laboure.

Hermani lugu on vesi nende veskile, kes toetavad plaani vähendada Prantsusmaal riigiametnike arvu.

Prantsusmaal on iga viies töötaja riigiametnik ja paljud peavad seda unistuste tööks, kuna sellega kaasneb palju sotsiaalgarantiisid. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles