Mida on hiidlaste abiga riigikokku pääsenud saadikud parvlaevajama lahendamiseks ära teinud?

Parvlaev Kõrgelaid.

FOTO: Teet Malsroos / Õhtuleht

Postimees uuris viimastel valimistel Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimispiirkonnas valituks osutunud parlamendisaadikutelt, mida nad on ära teinud, et Hiiumaa vahelisele parvlaevajamale lahendus leida.

Juba tükk aega on Hiiumaa ja mandri vahel parvlaevaliiklus olnud häiritud, seda ennekõike madala veetaseme tõttu. Näiteks lõpetati eile õhtul piletite müük üldse, sest sõidukeid oli liiga palju ning Harilaid üksi ei jõudnud neid teenindada.

Täna keskpäeval sai selgeks, et TS Laevad saavutas Leedo ettevõttega kokkuleppe ning juba täna õhtul asub liinile ka SLK-le kuuluv Kõrgelaid. 

Mullustel parlamendivalimistel hiidlastelt 62 häält kogunud reformierakondlane Kalle Laanet tõdes, et parvlaevaliikluse probleem on tõsine, seda enam, et Tallinna Sadama tütarettevõte ei ole suurt operatiivsust välja näidanud.

«Kõrgelaid on käi ääres seisnud juba mitmeid nädalaid. Seda oleks võinud juba ammu rakendada, mitte nüüd, viimasel momendil,» ütles parlamendiliige Postimehele. «Muidugi ei saa Tallinna Sadam, TS Laevad, valitsus või riigikogu veetaset reguleerida, aga otsuseid tuleks teha kiiremini ja paindlikult,» leidis ta.

Laanet ei targuta niisama, vaid pakkus enda sõnul võimalikke lahendusi välja ka majandusminister Kristen Michalile. «Üks nõuanne oligi Kõrgelaiu kasutuselevõtmine. Ja sellest ma rääkisin härra ministriga ikka mõned päevad tagasi,» ütles ta.

Laanetiga võrreldes hiidlastelt kaks korda enam hääli saanud Raivo Aeg (IRL) küll tunnistab probleemi, kuid ei näe, et saaks siin suurt midagi ära teha. «Selle probleemi lahendamine on nüüd ikka vanajumala kätes,» ütles ta.

Rääkides Aegiga sellest, et Kõrgelaid on ju kogu aeg tegelikult üks võimalik variant olnud, ent lepingut laeva prahtimiseks polnud lihtsalt sõlmitud, ütles ta: «Aga kui lepingut pole, mis siis teha». 

Aegi sõnul võib olla päevade küsimus, kui tuul pöördub ja veetase jälle tõuseb. «Laevadega seda ei tehta, et keegi sõlmiks ehku peale paariks päevaks lepingu. Autot võid endale autorendist paariks päevaks rentida,» rääkis ta.

«Ma ei näe, et saaksin parlamendiliikmena seda protsessi kuidagi suunata. Eks ministeerium ja TS Laevad valdavad olukorda ja teavad milles probleem on,» rääkis ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadik Kalev Kotkas, kes muide ongi hiidlane ja sai kodusaarelt 340 häält, ütles, et rääkis eile peale riigikogu infotundi sel teemal majandusministriga.

«Eks see on ekstreemne olukord, mis juhtub kord 20 aasta jooksul, nagu ma täna kuulsin. Meie küla mehed ütlesid, et asi oli nii hull veel rohkem aastaid tagasi,» teadis Kotkas rääkida. Tema hinnangul peab riik ka ekstreemsustega arvestama.

«Riik peab näitama üles maksimaalset paindlikkust, kui riigile kuuluv ettevõte on sellises täbaras seisus. Ja tundub, et saadaks hakkama,» leidis ta.

Ehkki niivõrd ekstreemseks on olukord seni Hiiumaa ja mandri vahel kiskunud üliharva, ei ole tagatud, et sama asi ei kordu ka näiteks tuleval aastal. Seetõttu tegeletakse Kotka sõnul juba süvendamiseks vajaliku raha leidmisega. 

Parvlaevaühenduse teemal on vast kõige teravamalt sõna võtnud Keskerakonna saadik Jaanus Karilaid, kes sai Hiiumaalt 32 häält. Tänagi kirjutas ta sotsiaalmeedias, et ehkki valitsus eesotsas Taavi Rõivasega kinnitas hiidlastele, et oktoobrikuust liiklus saare ja mandri vahel ei halvene, on seis siiski abitu.

«Kes vastutab plaan B läbikukkumise eest ning üleoleva suhtumise eest saarlaste ja hiidlaste suhtes? Hiidlased ja saarlased on seni olnud kannatlikud. Piinlik on aga kõigil, sest Eesti on mereriik - Väinamerd ei sõida me viimased 20 aastat,» kirjutas keskerakondlane.

Tema erakonnakaaslane, hiidlastelt üle 200 hääle saanud Enn Eesmaa ütles, et tänase kokkuleppe taustal läheb olukord hiidlaste jaoks natuke paremaks. «Kuid eks seda liigitust oleks võinud teha kiiremini, sest madal veetase on ju päris kaua juba olnud,» rääkis ta.

«Eks poliitiliselt oleme me riigikogus üsna palju ära teinud ja ministrit survestanud ning temalt kõigi võimalike lahenduste kohta küsinud,» sõnas Eesmaa. Küll aga on tema sõnul täna lahenduse saanud vaid üks parvlaevaliiklusega seonduv probleem, edasi tuleb muret tunda, kas ja millal uued laevad kohale jõuavad.

Tagasi üles