Sellises rahus pole valitsus ammu riigieelarvet teha saanud nagu praegu. Nii meedia kui rahva tähelepanu jagus üksnes presidendi valimisele, mis vähemalt näis palju meeleolukam ja põnevam. Ent nüüd, kus kired jahtumas, on aeg tulla tagasi argipäeva ja vaadata, kuidas jaguneb ei rohkem ega vähem kui 9,42 miljardit eurot.
Tellijale
Toomas Kivimägi: Oleme pildil tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelarve kasv on järgmisel aastal 6,7 protsenti (592 miljonit eurot). Võib tunduda arusaamatu, kuidas on võimalik, kui majandus ise kasvab paari protsendi jagu. Põhjus seisneb selles, et eelarve tulud on lõviosas seotud maksudega, maksutulud omakorda sissetulekutega ja viimase põhiallikas ehk palgad on kasvanud majandusest märksa kiiremini. Viimasel kolmel aastal viis–kuus protsenti aastas ja vaibumise märke pole näha ka järgmisel. Peamiselt survestab tööjõu nappus. Töötajad, omavalitsused ja riigieelarve on rahul, aga ettevõtjad mitte eriti.