Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul olid nutitelefonid mõni aasta tagasi Eestis veel suuresti noorte pärusmaa. Aina sagedamini eelistavad seda ka väärikamas eas kasutajad.
Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul olid nutitelefonid mõni aasta tagasi Eestis veel suuresti noorte pärusmaa.
„Praegu eelistavad ka seeniorid nutikaid seadmeid. Tervelt kolmandik meie vanemaealistest klientidest kasutab iga päev just nutitelefoni, mitte nuputelefoni,” märgib Seliov Tele2 kliendistatistikast lähtudes.
Seliov valis välja seitse mobiilirakendust, millest võiksid kasu lõigata just vanemaealised nutiseadme kasutajad, koondades igapäevatoimingud oma telefoni. „Kõigi nende äppide ühisnimetaja on lihtsus – need on eestikeelsed ja arusaadavad ka inimesele, kes alles õpib nutiseadme võlusid tundma,” sõnab Seliov.
„Tervelt kolmandik meie vanemaealistest klientidest kasutab iga päev just nutitelefoni, mitte nuputelefoni.”
„Ent nii nagu iga uue asjaga, tuleb ka äpiga sõbraks saamisel veidi aega võtta ning sellega harjuda, sest vilumus ei sünni üleöö. Hea oleks, kui esimene kokkupuude toimuks lapse või lapselapse juuresolekul, kes oskab vanaisa juhendada,” soovitab ta.
Äpp nimega Seened on asjakohane just sügisel, kui paljud oma sammud metsa seenele seavad. „Kui näed isuäratavat seent, ent ei ole selle söögikõlblikkuses kindel, ava mobiilirakendus, otsi seen välimuse järgi üles ning vaata üle, millega täpsemalt tegemist on,” kirjeldab Sirli Seliov.
LiveTeam on eestimaine äpp, mis sisaldab erinevalt tavalistest kaardi- ja GPS-rakendustest ka metsateid ja võimaldab metsas oma auto asukoha ära märkida. Lisaks aitab äpp metsasolijal jälgida, kus asuvad tema kaaslased, salvestada paremad seene- ja marjakohad ning neid sõpradega jagada. Äpp on väga kasulik just metsa väisavatele seenioridele, et äraeksimist vältida.
„Kui metsas eksima kippuval vanaemal või vanaisal on nutitelefon taskus, siis on teda metsast väga lihtne leida, sest vanavanema täpne asukoht ja liikumistrajektoor on äpis lähedastele näha. Samuti teeb äpp kindlaks, kas ollakse oma marja- ja seenekorjamisega kellegi eramaal või riigimetsas,” räägib Seliov.
Kui on plaanis looduskauneid kohti avastada ja ringi matkata, siis tuleb appi RMK äpp oma multifunktsionaalsusega. „Äpp sisaldab ilmainfot, looduskaameraid, läheduses asuvaid loodus- ja matkaradasid ning parimaid marja- ja seenekohtasid,” loetleb Seliov.
Õhtujutt on kasulik äpp vanavanemale, kel on lastelastele lugemiseks mõeldud unejutud otsa saanud. „Vikerraadio saatesarja „Õhtujutt” mobiilirakenduses on terve hulk maheda häälega loetud põnevaid järje-, looma- ja muinasjutte, mida saab võsukestele enne uinumist mugavalt telefonist ette mängida,” räägib Seliov.
Kui unejutt lapselapsele mobiilirakendusest ette mängitud ja aeg ise teleri ees lõõgastuda, tuleb appi TV-kava äpp, mis asendab tänapäeval traditsioonilist paberkandjal saatekava. „Milleks osta igal nädalal telekava, kui kõigi olulisemate telekanalite reaalajas uuendatavad saatekavad asuvad igas nutitelefonis vaid paari kliki kaugusel?” küsib Seliov.
Linnas ühistranspordiga ringi liikudes ulatavad abikäe kõiksugu sõiduplaanide äpid: Tartu bussiajad, Tallinna ühistransport, mis muudavad bussi-, trolli- ja trammiaegade vaatamise väga lihtsaks ja mugavaks. „Seejuures jääb sinu enda valida, kas otsid sobivat väljumisaega, kindlat peatuse nime või liininumbrit,” räägib Seliov.
Mõlgutades mõtteid poeskäigust ning sellest, mida õhtusöögiks valmistada, tuleb appi äpp Menüü, millesse on koondatud lademetes maitsvaid retsepte. Äpp muudab poeskäimise uskumatult lihtsaks. „Tänu sellele äpile ei ole enam tarvis vajaminevaid toiduaineid kaduma kippuvale paberilipikule üles märkida, võta poes telefon kätte, ava äpis mõni isuäratav retsept ning asu aga vajalike toiduainete otsingule, sest ära on toodud kõik toiduained, mida selle roa valmistamiseks vaja läheb,” ütleb Seliov.
Väga kasulik on ka kodumaine elektriäpp, mis ütleb, millal on kõige soodsam elektrit tarbida ning tuletab meelde, kui on tarvis elektrinäidud ära saata. „Kuna äpp on mõeldud kõikide elektrifirmade klientidele ja seal on olemas ka elektrinäitude saatmisvõimalus, muudab see näitude esitamise palju lihtsamaks,” kiidab Seliov.
Kõik need rakendused on saadaval Androidil põhinevate telefonide kasutajatele. „Apple’i nutitelefoni omanikud saavad nende kodumaiste äpisoovituste nimistust endale alla laadida Menüü, RMK, Õhtujutud, Tartu bussiaegade ja Elektriäpi,” lisab Seliov.
Tehnoloogilistest vidinatest soovitab Sirli Seliov aktiivsele ja terviseteadlikule seeniorile hankida nutitelefonile aktiivsusmonitori. „On ilmastiku- ja tolmukindlaid käevõrusid, mille saab nutitelefoniga ühendada ning mis mõõdab nii samme, kaloreid, unekvaliteeti kui ka näiteks UV-kiirgust,” sõnab Seliov.
Kuna teatud mobiilirakendused võivad töötades tavapärasest rohkem telefoniakut kulutada, tasub pikema matka või metsaskäimise korral kaaluda ka akupanga kaasavõtmist, millega saab ükskõik kus telefoniakut laadida.
Kuna äppe tekib iga päev juurde nagu seeni pärast vihma, on palju ka neid, mille allalaadimise osas tasub pigem skeptiline olla. Võrgulehe Arvutikaitse.ee peatoimetaja Aare Kirna jagab näpunäiteid, mida tasuks äppide osas kõrva taha panna, et hilisemaid probleeme ja äpardusi vältida.
„Kõigepealt ei tohiks äppi oma telefoni alla laadida ehk paigaldada mujalt kui ametlikust rakenduspoest, milleks on AppStore, Google Play ja Windows Store. Enne paigaldamist võiks lugeda kasutajate kommentaare. Kui ühtegi kommentaari ei ole või kõik on ainult ülikiitvad, on tegu pigem kahtlase äpiga,” räägib Kirna.
Kindlasti tuleks ka üle vaadata, millele paigaldatav äpp juurdepääsu küsib. „Klassikaline näide on taskulambirakendus, mis küsib juurdepääsu kontaktiloendile, võrguoleku teabele või telefonis olevatele failidele. Sellisel juhul on targem antud rakenduse paigaldamisest loobuda,” soovitab ta.
Äpi allalaadimisest võiks loobuda ka siis, kui kasutusel on avalik võrguteenus ehk WiFi, mille pakkuja taust on teadmata. „Välismaal on olnud juhuseid, kui kurjategijad panevad üles oma WiFi tugijaama ning meelitavad selle kasutajad võltsitud rakenduste poodi,” hoiatab Kirna.
Need rakendused, mis ei leia enam kasutust, soovitab Kirna telefonist kustutada. „Nii vabastate telefonis väärtuslikku ressurssi ja jätate telefoni võimalikele haavatavustele vähem avatuks,” räägib Kirna.
Nakatunud telefonist võivad märku anda hüpikaknad, mis avanevad ka siis, kui telefoniga parasjagu midagi ei tehta ning enamasti soovitavad need pidevalt telefoniekraanil avanevad aknad minna rakendustepoodi või mujale mingit rakendust alla laadima. „Nakatumise märgiks võib olla ka hüppeliselt suurenenud andmesidemaht ja aku tavapärasest kiirem tühjenemine,” räägib Kirna.
Enamikel nutitelefonidel saab tema sõnul seadete juurest üle vaadata, milline rakendus kui palju akut ja andmesidet kulutab ning selle võrra on lihtsam kuritahtlikule äpile jälile saada.
Nakatunud telefon tuleks viirustõrjega üle kontrollida. „Paljudele Androidi kasutavatele nutitelefonidele pannakse viirustõrje juba tehases kaasa, kuid ka rakendustepoest leiab väga häid ning tasuta või mõõduka summa eest pakutavaid viirustõrjeid,” ütleb Kirna.
Tema sõnul ei tohi mitte mingil juhul telefoni ega ka arvutisse paigaldada sellist viirustõrjet, mis end ise paigaldada palub. „Enamasti püütakse sel viisil teie seadmesse hoopis pahavara paigaldada. Kui viirusest kuidagi lahti ei saa, tuleks pöörduda spetsialisti poole,” lisab Kirna.
Ülemaailmse veebi avarustes ringi kolades võime sattuda ebameeldivate hüpikakende otsa. Ei tea kust välja kargavad aknad, milles kutsutakse üles lehte laikima (like-nuppu vajutama ehk seda meeldivaks märkima) või siis mõnd toodet ostma, ei tekita kelleski rõõmupuhangut.
Nagu nimigi ütleb, on tegemist hüpikakendega, mis sisaldavad reklaami. Neid tekitavad programmid, mida kutsutakse reklaamimaksuks, mis võivad olla paigaldatud kasutaja arvutisse või veebilehitsejasse. Hüpikakna lingile vajutades suunatakse kasutaja edasi teisele veebilehele. Reklaamiagentuur saab selle pealt oma kopika ning ka veebilehe omanik, kes selle hüpikakna sinna paigutas, saab oma osa kopikast. Nii on see interneti reklaamiäri üles ehitatud.
Võiksime ju öelda, et las veebilehe omanikud teenivad raha. Kuid asi on selles, et reklaam-hüpikaknad on tüütud ja vahel võib reklaamvara sisaldada ka koodi, mis kogub kasutaja kohta infot ja saadab seda kolmandatele osapooltele ilma kasutaja teadmata. See pole just kõige meeldivam asi, eriti kui te oma privaatsust väärtustate. Mõni reklaamvara on väga nutikalt üles ehitatud, nii et see paigaldab end iseseisvalt kasutaja arvutisse või siis see tuleb kaasa mõne kasuliku rakendusega, nii et kasutaja paigaldab selle ise.
Reklaamvara võib hõivata veebilehitseja, nii et iga veebileht oleks reklaambännereid täis topitud nagu jõuluehtes kuusk. Kui kasutaja otsustab reklaamvarast iseseisvalt lahti saada, siis tal ei pruugi see õnnestuda, kuna see oskab ennast ära peita. Vähe sellest, et reklaamvara hakkab teid tüütu reklaamiga kimbutama, siis ega see ka arvutile ega arvutivõrgule kasu ei too. Reklaamide allalaadimine ning näitamine hõivab suurema osa andmevahetusest, seega internetiühendus aeglustub ning reklaamvaras olevad koodivead võivad arvutile liiga teha.
Allikas: Tehnikarott