Koolidirektor pööras linna haridusjuhiga avalikult tülli

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula.
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula. Foto: Egert Kamenik

Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) direktor saatis Tallinna haridusameti juhile emotsionaalse avaliku kirja, milles süüdistab haridusjuhti kehvas suhtumises koolijuhtidesse ning halvas tööõhkkonnas. Haridusjuht kriitikat omaks ei võta.

GAGi juht Hendrik Agur (IRL) saatis haridusameti juhile avaliku kirja pärast koolijuhtide infopäeva, kus tema valulävi sai ületatud haridusameti juhataja Andres Pajula järjekordse kriitika ning halvustavate märkuste pärast.

«Koolijuhti peab suhtuma lugupidamise, hoolivuse ja austusega. Pean kahetsusega nentima, et Tallinna linnas haridusameti juhataja poolt seda kõike tunda ei ole,» kirjutas Agur. Ta viitas, et Pajula isiklik suhtumine, tonaalsus ja retoorika oma väljaütlemistes on oma otseste alluvate tööle ja koolijuhtidele hinnangu andmisel negativistlik ja alandav.

Agur lisas, et nii tunnevad mitmed koolijuhid, kes hoiduvad võimalusel Pajulaga kohtumistest, kuid enamasti ei julgeta seda välja öelda. «Annan ka väga selgelt aru, et tuginedes eelöeldule ning teatud ametkondlikke meetodeid kasutades on võimalik lõpetada minuga ühepoolselt tööleping JOKK-meetodil,» märkis koolijuht.

Agur heidab Pajulale ette ka retoorikat koolijuhtide palkade muutmise kohta, mil 12 direktoril töötasu tõusis ja 10 langes. «Äärmiselt küsitava väärtusega on omakorda koolijuhile palgaastmete (ning sellest seonduvalt koolijuhi töötasu) määramisel koolile omatulude teenimisest sõltuvusse seadmine,» kirjutas ta, küsides, kas kool on õpilase arenguks või linna allasutusele raha teenimiseks.

Agur kirjutas, et pole alates 2005. aasta lõpus ametisse asumisest kuni praeguseni kuulnud Pajula suust kuulnud ühtegi tunnustavat sõna enda töö või saavutuste kohta. Ning märkis, et hoolimata mitmetest omavahelistest vestlustest pole haridusjuhi suhtumine temasse muutunud.

Agur küsis kirjas, kas Tallinna koolijuhil avaneb võimalus töötada haridusameti juhataja võimaldatavas meeldivas, motiveeritavas ja juhile toetavat arengut pakkuvas tööõhkkonnas. Ta lisas, et ei soovi tüli ega ärategemist, kuid soovitab, et kui kahepoolne koostöömeel ei osutu võimalikuks, tasuks Pajulal kaaluda oma ametikoha loovutamist inimesele, kel on selleks paremad eeldused.

Agur sõnas Postimees.ee’le, et kirjutas kirja seepärast, et tema mõõt sai lihtsalt täis. «Kaua võib ühte linna paljudele inimestele mõju avaldavat ametit pidav inimene terroriseerida allasutuste juhte? Mitmete koolijuhtide vaikiv ülemuse kartus ja jäise hinguse aktsepteering peab lõppema.»

Tema hinnangul nõustub tema väljaöelduga vähemalt paarkümmend koolijuhti. «Koolijuhid on intelligentsed inimesed ning delikaatsetel teemadel hoitakse sordiini ja distantsi, mis on ka mõistlik.» Ta lisas, et peale Pajula ka koolijuhtidele ja teistele asjaomastele inimestele saadetud avaliku kirja kohta on talle saabunud juba 9 koolijuhi toetavad e-kirjad ja mitmed telefonikõned.

Seda, et ta kirja järel koolijuhi ametist vabastatakse, Agur oma sõnul ei karda. Samuti ei puuduta see tema sõnul peale koolijuhtide muud kooliperet. «See on väikese ringi – Tallinna haridusasutuste juhtide ja ameti juhataja vaheline ametialane probleem, mis küllap saab positiivse lahenduse. Koolid tahavad töörahu ja arendada oma koole, mitte võidelda.»

Pajula: pean vaatama süsteemi tervikuna

Haridusameti juht Andres Pajula sõnas Postimees.ee’le, et ta ei suhtu sellisesse avalikult saadetud kirja kuidagi, kriitikat ta samuti omaks ei võtnud.

«Kui rääkida põhjustest, miks koolijuht on valinud sellise eneseväljenduse tee, on pigem selles, et soovitakse tähelepanu juhtida koolisisestelt probleemidelt kuhugi mujale. Teiseks on lähenemas riigikogu valimised ja ka härra Hendrik Agur kandideerib ja igasugune tähelepanu ning märtri roll on kasulik,» arvas Pajula.

«Millega ma nõustun, et koolijuhid ei saa endale lubada eelarve ülekulutamist. Seda ma ei aktsepteeri ja selles suhtes on Hendrik Agur saanud karistusi ja hoiatusi ning selles osas ma mingeid vabandusi ei pea õigeks teha.»

Palgaküsimuse osas viitas Pajula kokkulepetele koolijuhtide ühendusega ning sellele, et silmavärvist või kauplemisest kasu ei ole paremate palgatingimuste saamiseks.

«Kõik mu seisukohad on välja öeldud avalikult ja nende juurde ma ka jään. Igasugune eelarve ülekulu on lubamatu ja kõik juhid, kes selle vastu patustavad, saavad karistatud – on siiamaani saanud ja saavad tulevikus. Palka makstakse juhtidele täpselt palgakriteeriumide alusel, nagu need on välja töötatud ja koolijuhtidega kokku lepitud. Ja kõikides küsimustes kõikide koolijuhtidega ei saa ma olla nõus, sest meie peame vaatama süsteemi tervikuna – Tallinna linnas on 63 kooli ja me ei saa lähtuda ainult ühe kooli vajadustest,» rõhutas haridusameti juht.

«Kui ma näen nii suuri probleeme, et juht ei saa kooli juhtimisega hakkama, siis ma ütlen talle seda nelja silma all ja me lepime selles osas midagi kokku. Ka härra Hendrik Aguriga mitmel korral kohtunud, ma pole kunagi talle teinud ettepanekut ametit maha panna,» tõrjus Pajula. Küll aga on tema hinnangul avalikust kriitikast tulusam omavaheline vestlus ja koos lahenduste leidmine.

Pajula kinnitas, et tal isiklikult ei ole ühegi koolijuhi vastu mitte midagi ning et selles ametis ei saagi olla lemmikuid või vaenlasi. «Meil on ka teiste juhtidega erimeelsusi või vaidlusi, aga kui seda tehakse laste nimel või pärast, lasku käia. Ma isiklikult ei pea kellegi vastu viha,» ütles ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles