Noor naine jäi kohtus süüdi oma vastsündinud lapse tapmises

Trellid.

FOTO: SCANPIX

Oktoobris jõustus kohtuotsus harvaesinevas süüteos, kui noor naine võttis vastu karistuse oma vastsündinud lapse tapmise eest.

Süüdistuse kohaselt sünnitas 21-aastane naine eelmise aasta 24. oktoobril Lääne-Eestis enda elukohas asuva sauna eesruumis elusa tüdruku. Kuna naine vajas meedikute abi, kutsuti kohale kiirabi.

Sündmuskohal avastas aga kiirabibrigaad, et imik oli surnud. Kuna lapse surma asjaolud tundusid koheselt kahtlased, teavitasid meedikud juhtunust politseid, kes asus lapse surma uurima.

«Nii menetluse ajal kui ka hiljem kohtus väitis naine, et laps sündis surnuna. Menetluse käigus kogutud tõendid kinnitasid siiski seda, et imiku surm saabus mõne minuti jooksul lämbumise teel,» sõnas kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud ja hiljem kohtus riiklikku süüdistust esindanud ringkonnaprokurör Gardi Anderson.

Kohtueelse uurimise lõppedes sai naine süüdistuse lapse tapmises ja prokurör nõudis kohtus talle selle eest osaliselt reaalset vangistust. Naine kinnitas aga kohtusaalis, et pole oma last surmanud.

Traagilises loos tuli esimene kohtulahend juuni alguses, kui kohus naise oma vastsündinud lapse tapmises süüdi mõistis ja määras talle karistuseks kahe ja poole aasta pikkuse vangistuse, millest reaalselt tuleb trellide taga veeta kuus kuud. Ülejäänud karistusosa mõistis kohus naisele tingimisi pooleteise aasta pikkuse katseajaga. Maakohtu lahend jäi jõusse ka ringkonnakohtus ning otsus jõustus lõplikult oktoobri keskel, kui riigikohus ei võtnud süüaluse kaitsja kassatsioonkaebust menetlusse.

Karistusseadustik näeb vastsündinud lapse tapmise eest karistusena kuni viieaastase vangistuse. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ja riigikohtu antud suunitlustele võtab kohus karistuse määramisel aluseks karistusseadustikus määratud karistuse keskmise määra. Seega leidis kohus, et arvestades kõiki asjaolusid tuleb süüdistatava suhtes kohaldada vangistust sanktsiooni keskmises piiris. Hinnates süü küsimust, ei olnud alust kergendada ega raskendada karistuse määra.

«Selline karistus peaks olema piisav motiveerimaks süüdistatavat edaspidi käituma seaduskuulekalt. Viimane on oluline seetõttu, et tahtlikult toime pandud raske isikuvastase süüteo eest õiglase karistuse mõistmise läbi taastab ja kinnitab kohus ka teiste inimeste usku ja usaldust õiguskorda,» selgitas kohtu pressiesindaja karistusotsuse tagamaid.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles