Kuulake, kuidas kõlab Raekoja uus kellamäng

Tartu raekoja kellamäng – nii uued kui vanad kellad – on tornis paika seatud, paigaldatud on elektroonika ja timmitud löögimehhanisme.

Tartu kellamängu laiendamine algas kevadel. Hollandi kuninglikust valukojast telliti juurde 16 kella ning Saksamaal Karlsruhe kellatehases valmistatud 18 vana pronkskella häälestati parima kõlalise kokkusobivuse saavutamiseks Hollandi tehases ringi. Välja vahetati kellamängu elektrisüsteem ja digitaalne juhtpult.

Tornis paiknevad ka kaks vana kella, mis teatavad kellaaega ega kuulu kellamängu hulka.

Lõppenud nädala teine pool kulus selleks, et proovida, kuidas nüüd juba 34 kellast koosnev kellamäng kõlab.

«Katsetamise esmane eesmärk oli kontrollida, kas löögimehhanismid reageerivad ühel ajal, teiseks, kui tugevalt haamer kella lööb. Suuremaid kelli lööb väiksema jõuga, väiksemaid suurema jõuga,» ütles Tartu kellamängu laiendamise projektijuht Merle Kollom. «Mängisime läbi kõik neli pala, mis tulevad avamisel ettekandmisele. Esimest korda kasutame midifaile – ma ise mängin füüsiliselt. Küsimus oli ka, kas kõik noodid on sel viisil olemas, kas on vaja muuta helistikke, sest mõnes helistikus kõlab mõni pala paremini kui teises.»

Kollom ütles, et ühe loo puhul ilmneski vajadus helistikku vahetada, teised olid väga suur üllatus, väikeste kellade sära tuli hästi välja. «See oli väga liigutav tulemus,» nentis ta.

Kollom tõdes, et väga suur muudatus oligi kellamängus see, et heliulatus on muutunud, on võimalik teha põnevamaid seadeid. «Väga tihedat faktuuri ei saa ikka mängida, sest kellad katavad akustika tõttu üksteist. Mõnes harmoonias, kuulasin, peakski hõredamalt kirja panema. Meil on veel terve nädal, et tulemust lihvida,» lisa ta.

Kellamängu avakontsert on sellel reedel. Nelja ettekandmisele tuleva pala hulgas on ka Olav Ehala kirjutatud uudisteos Tartu kariljonile.

Ehalalt telliti pala seepärast, et tegu on väga armastatud heliloojaga. «Teame tema paljusid laule ja rikkalikku helikeelt. See pala on väga ehalalik, tundus algul isegi, et veidi riskantne on vahetada helistikke loo keskel, on ka sünkopeeritud rütm, aga tulemus on armas ja see kindlasti jääb kellamängu põhirepertuaari,» rääkis Kollom.

Veel on kavas Pjotr Tšaikovski «Suhkruploomihaldja tants» balletist «Pähklipureja», Heino Elleri «Kodumaine viis» ning lõpetuseks Georg Friedrich Händeli avamäng tsüklist «Kuninglik tulevärgimuusika». Selle saatel lastakse taevasse ka ilutulestik.