Venemaa saatkond kritiseeris Teise maailmasõja ajal Saksa sõjaväes teeninud eesti sõjaväelase Harald Nugiseksi büsti avamist eelmisel nädalal ühes Järvamaa koolis.
Vene saatkond taunis Harald Nugiseksi büsti avamist (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Toimunud tseremoonia on veel üks katse heroiseerida natslikke kurjategijaid ja nende käsilasi. Kuidagi teisiti kui fašismi vastu võidelnute mälestuse teotamise ja mõnitamisena ei saa kirjeldada Laupal kõlanud selgitusi, et selle niinimetatud kangelase mälestuse põlistamine aitab kaasa patriotismi kasvule õpilaste seas ja tõstab nende isamaa-armastust,» öeldakse esmaspäeval Vene saatkonna tehtud avalduses.
Laupa põhikooli direktor Kaarel Aluoja ütles reedel Harald Nugiseksi büsti avamisel koolimajas, et see on õpilastele suureks eeskujuks ja annab parema võimaluse kasvatada neis isamaalisust, teatas Järva Teataja eelmisel nädalal.
Aluoja ütles, et kui püüda reastada Järvamaalt pärit inimesi tuntuse järgi, siis kindlasti kuulub Harald Nugiseks selle nimekirja etteotsa. «Eesti rahva tänumedal – see on rahva tunnustus oma sangarile ja kaalub kindlasti üles presidendi jagatavad aurahad,» lausus ta lehe teatel.
Vene saatkond meenutas oma avalduses, et Nürnbergi tribunali otsused on endiselt jõus ning muuhulgas ka kuritegelike organisatsioonide nagu SS-üksuste suhtes antud hinnang.
Nugiseks oli Relva-SS-i allohvitser, kes Teise maailmasõja ajal teenis vabatahtlikuna 20. Eesti Relva-SS Diviisis. Ta oli üks neljast eestlasest, kellele on antud lahingulise vapruse eest Raudristi Rüütlirist. Nugiseksi ei ole kunagi sõjakuritegudes süüdistatud.
Harald Nugiseks sündis toonases Särevere vallas (praegu Türi vald) Karjakülas Vanaõue talus 22. oktoobril 1921. Laupa kooli lõpetas ta 1937. aastal.