Kaitseminister Hannes Hanso sõnul saabub koos Suurbritannia pataljoni suuruse üksusega järgmisel aastal Eestisse ka umbes 300-liikmeline Prantsusmaa üksus, kelle vahetavad hiljem välja Taani sõdurid.
Eestisse saabuv NATO lahingugrupp saab olema 1100-liikmeline
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
27. oktoober 2016, 16:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koos Ühendkuningriigi 800 sõduriga hakkab NATO raske pataljoni lahingugruppi kuuluma ligi 1100 sõdurit.
Hanso ütles Postimehele, et NATO raske pataljoni lahingugrupi koosseisus on kõik klassikalised lahingtoetusüksused ja lahingugrupp on ka iseseisvalt lahinguvõimeline.
NATO raske pataljoni lahingugrupp hakkab paiknema Tapal ja tegutsema koos 1. jalaväebrigaadiga. Ühendkuningriik panustab 800 sõduriga, jalaväe lahingumasinatega Warrior, tankidega Challenger 2 ja luuredroonidega. Prantsusmaa panustab järgmise aasta esimeses pooles umbes 300 sõduriga ja praeguste plaanide kohaselt ka raske relvastusega. Taanlased vahetavad Prantsuse kontingendi välja, selle toimumiseaeg on praegu veel täpsustamisel.
Ettevalmistused NATO raske pataljoni lahingugrupi vastuvõtmiseks käivad. Üks kasarm liitlastele on Tapal valmis, järgmised kasarmud on ehitamisel. Samuti rajatakse Tapale tehnika hooldustaristu ja väljõppetaristu ning arendatakse edasi väljaõppevõimalusi rasketele soomusüksustele.
Soomusüksuste harjutusvõimalusi on tarvis nii NATO liitlastele, kui ka Eesti oma soomusmanöövrivõime arendamiseks, sest Scoutspataljon võtab järk-järgult relvastusse jalaväe lahingumasinad CV9035. Kuni kõigi liitlastele planeeritud kasarmute valmimiseni paigutab Eesti kaitsevägi liitlased ajutistesse majutuskohadesse.
Valitsus on otsustanud eraldada riigieelarvest NATO liitlaste vastuvõtmiseks vajaliku raha lisaks kaitsekulutuste kahele protsendile.
Hanso märkis, et NATO otsus paigutada Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse lahingugrupid suurendab kogu alliansi, mitte ainult piirkonna julgeolekut.
«Need otsused tõstavad heidutuse uuele tasemele, sest Putini režiim üritab provokatiivse tegutsemisega kruvida pingeid NATO piiridel ning esitada väljakutse läänemaailmale, demokraatlikele väärtustele ja vabadusele tervikuna,» rääkis Hanso.
Kaitseminister meenutas, et NATO operatsioonil Afganistanis võitlesid Eesti sõdurid koos brittidega kõige tulisemas Helmandi provintsis. «Eestit seob Ühendkuningriigiga lähedane liitlassuhe juba Vabadussõja päevilt, kui Tallinnasse saabunud Suurbritannia mereväe eskaader tõi murrangu jõudude vahekorda Läänemerel,» lausus ta.