Riik loobus kilekottidele miinimumhinna kehtestamisest

Eleen Laasner
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kilekottide miinimumhinda seadus määrama ei hakka.
Kilekottide miinimumhinda seadus määrama ei hakka. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Keskkonnaministeerium loobus plastikust kandekottidele miinimuhinna kehtestamise plaanist, kuid alates 2019. aastast on kavas keelata õhukeste ja eriti õhukeste kilekottide tasuta jagamine.

«Võrreldes eelmise, kooskõlastusringi läbinud versiooniga, on eelnõust välja jäetud plastkandekottidele miinimumhinna kehtestamine, kuna seda peeti liigseks sekkumiseks turumajanduse toimimise reeglitesse,» rääkis keskkonnaminister Marko Pomerants. «Tore, ei sekku liigselt ja selle asemel sõnastasime põhimõtte, et õhukesi ja eriti õhukesi plastkandekotte ei või tasuta anda.»

Pomerantsi kinnitusel ei puuduta õhukeste kilekottide jagamise keeld hügieeni otstarbel ja lahtise kauba pakendamiseks mõeldud kilekotte. Küll tuleb kauplustel hakata tarbijale pakkuma õhukestele plastkandekottidele alternatiivseid võimalusi.

Euroopa direktiiv seab kilekottide tarbimise vähendamiseks sihtarvud: 2019. aasta 31. detsembriks peab tarbimine olema alla 90 ning 2025. aasta 31. detsembriks alla 40 õhukese plastkandekoti inimese kohta aastas.

2015. aastal läbi viidud uuringu andmetel kasutab Eesti elanik aastas kuni 200 õhukest plastkandekotti (õhemad kui 50 mikronit) ja neist 160 on eriti õhukesed plastkandekotid (õhemad kui 15 mikronit, nn puuviljakotid).

Keskkonnaminister Marko Pomerants sõnas, et tunnustab kõiki neid, kes on juba vabatahtlikult kas kassade lõpust kilekotirullid ära korjanud või kilekotid sootuks näiteks paberkottide vastu vahetanud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles