Avastus ookeanipõhjast - «kannatuste mullivann» tapab kõik, millega kokku puutub

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased avastasid Mehhiko lahe põhjast haruldase soolajärve, mille mürgised veed tapavad pea kõik, mis sinna satub.
Teadlased avastasid Mehhiko lahe põhjast haruldase soolajärve, mille mürgised veed tapavad pea kõik, mis sinna satub. Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Mürgise «järve» söövitava veega kokku puutumine põhjustaks pea kõigile elusorganismidele kannatamatuid piinasid ja surma.

Selle vesi on ligi viis korda soolasem kui seda ümbritsev ookean ja sisaldab lisaks tavapärastele meresooladele ka metaani ning vesiniksulfiidhapet, mis ei lase tal ümbritsevaga seguneda. Sellistes tingimustes suudavad ellu jääda vaid ekstreemseid keemilisi tingimusi armastavad bakterid ja selgrootud eluvormid. Teadlased on andnud järvele ka hellitava hüüdnime «kannatuste mullivann».

«[Avastatud järv] on üks kõige omapärasematest süvaookeanides leitud struktuuridest. Ookeanipõhja sukeldudes võib siin näha midagi, mis meenutab järve või voolavat jõge, mis ei kuuluks justkui siia maailma,» vahendas Seeker järve avastanud Temple'i Ülikooli professor Eric Temple'i sõnu. «Kannatuste mullivanni» kirjeldav artikkel avaldati ajakirjas Oceanography.

Soolvee basseini tekkemehhanismi seletavad teadlased pragudega ookeanipõhjas, mille kaudu pääses ookeanivesi ligi pinnaalustele soolakihtidele. Teadmata pika aja jooksul on need jõudnud vees lahustuda ja seejärel kivimites leiduva metaani survel taas pragudest välja pressida.

«Järve» uurivad teadlased korraldasid selle uurimiseks ka ekskursiooni, kus sukeldusid uurimisallveelaevaga seda vaatama. Tuli välja, et soolabasseini siseseinad olid kaetud surnud süvavee krabide ja teiste loomadega, kes olid toiduotsingutel kogemata sinna uidanud. Hämmastaval kombel on soolajärve vesi ümbritsevast ligi 14 kraadi soojem, kuid oma soolsuse tõttu siiski raske. Teadlased oletavad, et just soojus oli see, mis ka krabid nende kurvale saatusele ligi meelitas.

Elu leiab aga ka kõige äärmuslikumatele väljakutsetele lahenduse ja nii leiti lisaks surnud loomade jäänustele ka just sellistele ekstreemsetele tingimustele spetsialiseerunud karpe ja mikro-organisme. Teadlased usuvad, kui ükski organism on oma ainevahetuselt võrreldav teiste planeetide eluvormidega, siis on need just täpselt need ookeanipõhja loomad, mistõttu seisabki nüüd ees nende põhjalikum uurimine.

Vaata süvaookeani soolabasseini ja selle elu ka teadlaste avalikustatud videost:

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles