Kõigile kohustuslik keskharidus tekitab lastes trotsi ning keskhariduse tase käib n-ö koolist läbi veetavate noorte tõttu alla, leiab Eesti Väitlusseltsi võistkond tänase online-debati lõppsõnas.
Oponendid Tarandile: keskharidus olgu kõigile vabatahtlik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täname oponenti põneva väitluse eest, ent oleme endiselt seisukohal, et koolikohustuse pikendamine keskhariduseni ei viiks noorte tööhõive suurenemiseni ning samuti ei aitaks see lahendada sotsiaalseid probleeme.
Esiteks, viimastel aastatel esile tõusnud probleemid noorte tööhõives ei ole tingitud haridustasemest.
Oleme toonud statistikat, mis viitab, et põhiharidusega 15-24-aastaste osakaal on noorte (sh töötute noorte) seas kaduvväike.
Samuti viitab põhjusliku seose puudumisele asjaolu, et kui noorte tööpuudus on süvenenud alles hiljuti, siis koolikohustus on piirdunud juba aastaid põhiharidusega.
Seega lasuvad probleemi esmased põhjused mujal ning ainuüksi koolikohustuse pikendamine neid ei lahenda.
Noorte tööhõive suurendamiseks tuleks pigem edendada karjäärinõustamist koolides, anda noortele teadmisi ettevõtlusest, motiveerida ettevõtjaid noori palkama ning rakendada muid meetmeid, kompenseerimaks varasema töökogemuse puudumisest tulenevat madalamat konkurentsivõimet.
Keskhariduse kohustuslikuks muutmine mõjuks noorte haridustasemele pigem vastupidiselt, alandades pikemas perspektiivis keskhariduse kvaliteeti.
Teiseks, oponent on oma kõnes ja ka ristküsitluses toonud välja, et koolihariduse kohustuse pikendamine saab olema päästerõngaks ka muudele sotsiaalsetele probleemidele, kuna sellisel juhul on nn lisa 3 aastat probleemidega tegelemiseks.
Me leiame, et nimetatud ajapikendus ei too kaasa sellist muudatust, et muudatus õigustatud oleks.
Juhul, kui kool suudaks juurida välja sügavamad sotsiaalsed probleemid, siis suudaks ta seda juba ka olemasoleva kohustusliku 9 aasta jooksul.
Kindlasti on kooli mõju lapse arengule väga oluline, kuid selleks ei ole vajalik kehtestada täiendavat kolme kohustuslikku aastat, mõju peaks olema pigem vabatahtlik ja lapse valitav.
See, et me kõigile võrdselt keskhariduse kohustuslikuks teeme, toob kaasa pigem trotsi laste poolt, kes koolis käia ei soovi ning keskhariduse taseme langust, kuna suureneb motiveerimata õpilaste osakaal, keda on vajalik nn koolist läbi vedada.
Kokkuvõttes tuleb asuda seisukohale, et kuigi me nõustume oponendiga selles osas, et Eesti haridussüsteem ei ole kindlasti mitte täiuslik, siis kolme aasta kohustusliku keskharidusega me seda ka ravida ei saa. Antud plaan ei too kaasa soovitavaid hüvesid ning võib olla pigem hävitav ka olemasolevale süsteemile.
Mõlema osapoole lõppsõnade avaldamisega on tänane online-väitlus lõppenud. Reedel ootab samasugune kadalipp ees sotsiaaldemokraatide esimeest Sven Mikserit! Väitlusseltsi võistkond ei esinda debattides isiklikke seisukohti.