Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kontroll avastas Leigeril 21 puudust

6
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti ajakirjanikud käisid Türgis ehitatavaid parvlaevu vaatamas möödunud nädalal, ükski laev ei ole seni veel koduteed alustanud. | FOTO: Tairo Lutter

Veeteede ameti värske kontroll leidis Türgis valmival parvlaeval Leiger arvukalt puudusi.

TS Laevad rõõmustas juba ligi kaks nädalat tagasi, 19. oktoobril, et Leiger hakkab järgmise kahe-kolme nädala jooksul Türgist Eesti poole liikuma ning suuremad vead ja süsteemid on korda saadud. Ettevõtte pressiesindaja ütles toona, et «nende vähem oluliste» vigadega tegeletakse muude tööde kõrvalt.

Kui veeteede ameti (VA) laevakontrolli osakonna inspektor eelmisel nädalal Leigeril kontrollkäiku tegi, leidis ta paarkümmend vajakajäämist – direktiivid sätestavad ranged nõudmised ning osa neist oli laevas täitmata. Täpsemalt luges ta kokku 21 puudust.

See ei ole kindlasti midagi erakordset, kuid on selge, et nende kõrvaldamiseks peab veel üksjagu tööd tegema. Tõtt-öelda ei saa ameti hinnangul välistada, et Leiger tõepoolest lähima nädala või kahe jooksul teele asub ja puudused kõrvaldatud saavad.

«Kuid päris normaalne see olukord pole,» kommenteeris puuduste hulka VA meresõiduohutuse teenistuse juht Marek Rauk. «Ideaalis peaks olema nii, et laev on valmis ja ühtegi märkust ei ole. Kuid ideaalset olukorda ongi harva,» lisas Rauk.

21 puuduse seas on tõepoolest väikeseid, kuid ka selliseid, mis nõuavad suuremat tähelepanu. Peamised probleemid, mis tuleb kindlasti lahendada, puudutavad tema sõnul näiteks tuleohutust ja navigeerimissüsteeme.

Kuidas täpselt ja millise aja jooksul puudused kõrvaldatakse, on veeteede ametil raske hinnata. Seda enam, et nende ülesanne on vaid vigadele tähelepanu juhtida, parandamine on laevatehase asi.

Ka ei pea kõik puudused olema rangelt enne laeva teeleasumist kõrvaldatud. Mõne vea parandamine võidakse lükata lähemasse tulevikku, kuid see tähendab omakorda, et tuleb võtta lisa-ohutusmeetmeid.

TS Laevade juhatuse esimees Kaido Padar tõdes, et iga laeva ehitusega tuleb ilmsiks hulk puudusi, mille fikseerib tellija. Kõnealused märkused lisandusid tema sõnul pärast viimaseid merekatsetusi ja neid on nüüd järk-järgult kõrvaldatud.

«Ühtki laeva ei anta üle täielikus valmisolekus ehk ilma ühegi märkuseta, kuid olulisemad märkused on alati kõrvaldatud,» ütles ta. Suurimate puudustena tõi ka tema esile tulekustutussüsteemi ja juhtimissüsteemi puudutava. Just nende vajakajäämiste tõttu ongi laeva vastuvõtt hilinenud, kuid nüüd on puudused tema kinnitusel kõrvaldatud.

Kuna veeteede ametil pole võimekust ega inimesi, et kontrollida laevaehitust igas maailma nurgas, kontrollib nende nimel tehnilistest nõuetest kinnipidamist rahvusvaheline klassifikatsiooniühing DNV GL. Kui küsida, miks on vahetult enne laeva üleandmist endiselt hulk puudusi, jagub VA-l kriitikat just nende tegevuse kohta.

«Nüüd on olemas fakt, et on puudused, kuid me ei tea täpselt, mis viga on,» ütles Rauk. Seetõttu oodataksegi Eestis tulevaks nädalaks ühingu analüüsi: miks ei ole nõudeid täidetud ja millised meetmed võetakse praegu ja ka tulevikus, et selliseid probleeme ära hoida.

VA kriitika alla sattunud klassifikatsiooniühingul on esindused üle kogu maailma, kuid selle esindaja Eestis Jaanus Peetsalu ütles, et tema ei tea Leigeri ehitusest Türgis suurt midagi. «Mina ei ole selle laeva peal kunagi käinud ja ma ei oska midagi kommenteerida,» sõnas ta.

«Seega ei võta ma enda peale ka seda, et hakkan kommenteerima midagi, mida ma oma silmaga näinud pole,» ütles Peetsalu. Täpsema kommentaari saamiseks soovitas ta pöörduda 14 000 töötajaga rahvusvahelise firma pressiesindaja poole.

Selleks et laev saaks mandri ja Hiiumaa vahel sõitma hakata, ongi vaja rohelist tuld just veeteede ametilt, kellel on selles küsimuses viimane sõna. Enne, kui alustatakse sõitu Eestisse, teeb amet laeval auditi. «Eks auditi käigus olegi näha, mis neist puudustest on saanud,» ütles Rauk.

Kaido Padar ütles aga, et senise info põhjal võtab TS Laevad tellijana Leigeri vastu veel selle nädala jooksul.

Aluse suurimad puudused

- Kaamera ei edasta laadimistekilt adekvaatset pilti – pilt tuleb viivitusega või katkeb.

- Visiiride kaablid ja juhtmed ei ole paigaldatud ega toetatud niimoodi, et oleks ära hoitud nende kahjustumine.

- Ehkki rohkem kui 36 reisijat vedavas laevas peavad tuletõrjevoolikud olema hüdrandi külge kinnitatud, ei ole seda tehtud.

- Laevas on osa koridoride läbipääsuruum nõutust (900 mm) väiksem, sest koridoris on takistused, nagu näiteks tuletõrjekustutid.

- Veekindlate uste käepidemed on madalamal, kui nõutud.

-  Igas ruumis ei ole evakuatsiooniplaane.

- Laeva külgkaamerad ei edasta nõutud viisil pilti.

- Evakuatsiooniga tegelevatele töötajatele on vaid üks eririietus, ehkki tegelikult peaks evakuatsioonimeeskonnas olema vähemalt kolm inimest.

- Masinaruumis ei ole akud nõuetekohaselt paigaldatud, puudub nõutav ventilatsioon.

- Elektriseadmete ruumi, kus on ka ohutuse seisukohast olulised seadmed, on paigaldatud sprinklersüsteem. See võib masinaid rikkuda ning tuleks paigaldada teistsugune süsteem.

- Teatud kiiruse juures võib esineda vigu sonarisüsteemis ja kiiruselogis.

Allikas: VA kontrollakt

Tagasi üles