Kuna Eesti elanike valmisolek võimalikuks hädaolukorraks on tagasihoidlik, hakkab päästeamet meid järgmise kahe aasta jooksul koolitama, kasutades selleks nii käitumisjuhiseid kui ka Teeme Ära talguid.
Kuidas kavatseb päästeamet meid hädaolukordadeks ette valmistada?
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
2. november 2016, 16:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeamet tutvustas möödunud nädalal uuringut, millega kaardistati esmakordselt Eesti elanike valmisolek hädaolukordadeks. Uuringu käigus leiti, et me ei mõtle kuigi palju võimalikele hädaolukordadele, kuid see-eest oleme kindlad, et teame, kuidas neis olukordades käituda.
Täpsemalt: elanikel puudub ülevaade ja teadlikkus suurematest ohtudest, olukorra lahendamise valmisolekust, elutähtsatest teenustest ja mis saab siis, kui elekter ja vesi tükiks ajaks ära kaovad.
Samuti puuduvad meil oskused ja teadmised, kuidas ohuolukorras käituda. Veelgi enam, meil puudub ka arusaam, kui palju peaksime me ise vastutama ja mil määral aitab hakkamasaamisel riik.
Nüüd, kus kaardistamisega ollakse ühel pool, kerkib õigustatud küsimus – mida päästeamet saadud infoga teeb?
Koolitused ja juhised
Tegelikult ongi elanike valmisolek hädaolukorraks päästeameti rida, mistõttu peavad nad omalt poolt vaatama, et inimesed oleksid riskiteadlikud ja võimelised hädaolukorras ise hakkama saama ning teisi aitama.
Eesmärgini jõudmiseks plaanivad nad inimesi koolitada ning hädaolukorra käitumisjuhised koostada. Samuti on oluline, et nii kodulehekülg kui sotsiaalmeedia annaks vastavat infot ning ka vabatahtlikud ja omavalitsused aitaksid infot edastada.
Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala sõnul keskendutakse 2017. aastal ennekõike päästevaldkonna inimeste koolitamisele, kes oleksid seejärel võimelised teisigi hädaolukorraks valmisoleku alal koolitama.
«See tähendab kõike: meie enda teenistujate hädaolukorras käitumise kohta käivate teadmiste väljaselgitamine, koolitusprogrammi kokkupanek, lektorite koolitamine ning seejärel teenistujate koolitus ja lõpetuseks muidugi saadud teadmiste hindamine,» loetles ta.
Sellega plaanitakse ühele poole jõuda 2018. aastal, misjärel saavad päästeameti teenistujad juba elanikkonna teavitamisega tegelema hakata, seda nii koolitus- kui ka teavitusüritustel.
Mõtteid veel kogutakse
«Samal ajal tegeletakse ka elanikkonna teavitamisega,» lisas Virkala. «Meil on koos maaeluministeeriumiga koostatud hädaolukorra soovituslik koduse varu nimekiri ehk nn kriisipakett, mille leiab päästeameti kodulehelt.»
Järgmisel aastal käivitatakse ning täiendatakse eraldi veebikeskkond, kuhu koondub kogu hädaolukorda puudutav info kodusest varunimekirjast käitumisjuhisteni ning seda täiendatakse jooksvalt.
«Käegakatsutav ettevõtmine on Teeme Ära 2017, kus talgute käigus tutvustatakse kodust hädaabivaru ning arutatakse kogukondades käitumisjuhiste üle. Eks neid mõtteid on veel,» sõnas Virkala.
Kuid need on tema sõnul vaid mõned näited järgmise ja isegi ülejärgmise aasta tegevustest, mis peamiselt keerlevad meie oma teenistujate koolitamise ümber. «Kõigepealt tuleb oma inimestest teha eksperdid ja alles siis saab hakata teisi nõustama. Igasugune kriisikommunikatsioon toimib aga vaid siis, kui see on kahepoolne, mistõttu arutame asju elanikkonnaga ja ootame suurima heameelega tagasisidet,» märkis päästeameti eksprert.