Testperiood näitas mobiilsete kiiruskaamerate tõhusust

Uudne kiiruskaamera.

FOTO: Mailiis Ollino

Maanteeameti poolt läbi viidud mobiilsete kiiruskaamerate testperiood näitas selliste kaamerate tõhusust liikluse rahustamisel, kuid nende kasutamise kulukuse tõttu ei ole edasisi samme veel otsustatud.

«Tulemused näitasid, et juba testperioodil oli süsteemil oluline mõju liikluse rahustamisele. Sõidukite keskmine kiirus langes mõõtekohtades reeglina alla lubatud kiiruse: võrreldes eelnevaga oli kiiruste langus kuni 13 km/h,» ütles maanteeameti liikluskorralduse osakonna projektijuht Siim Vaikmaa.

Testimine näitas ka, et mobiilse kiiruskaameraga mõõtmine on otstarbekas eelkõige suure liiklussagedusega kuni kolme pärisuunalise sõidurajaga liiklusohtlikel teelõikudel, selgitas Vaikmaa.

«Mobiilse kiiruskaameraga mõõtmise eelis teiste kiiruse mõõtmise viiside ees avaldub kohtades, kus püsielekter statsionaarse kiiruskaamera jaoks ei ole kättesaadav ning sõidukite peatamine ei ole võimalik või see on ohtlik,» lisas maanteeameti projektijuht.

Samas viitas Vaikmaa ka takistustele, mis mobiilsete kiiruskaamerate kasutamisel tekkivad.

«Võrreldes statsionaarse kiiruskaameraga, kaasnevad mobiilse kiiruskaamera kasutamisega oluliselt suuremad püsikulud, mis tulenevad eelkõige süsteemi kasutamisega seotud tööjõukuludest,» ütles Vaikmaa.

«Kui statsionaarne kiiruskaamera töötab 24 tundi ööpäevas, siis mobiilse kiiruskaamera kasutamise testperiood näitas, et umbes kolmandik vahetuse tööajast, mis on 12 tundi, kulub transpordile, süsteemi ülesseadmisele, mahavõtmisele, ajutiste mõõtmisest teavitavate liiklusmärkide ülesseadmisele ja muule sellisele tegevustele, mil süsteem ei ole mõõterežiimis,» selgitas Vaikmaa.

Mobiilsete kiiruskaamerate testimise mõõteperiood kestis veebruarist aprillini ja selle ajavahemikus oli 47 mõõtepäeva 77 mõõtekohas. 54 protsenti mõõtmistest tehti kolmjalalt, 46 protsenti autost ja 13 protsendil mõõtmistest kasutati teise sõidusuuna mõõtmiseks lisakaamerat. 52 protsenti mõõtmistest tehti asulates, seal hulgas 25 protsenti Tallinnas ja 48 protsenti väljaspool asulat.

Kokku mõõdeti testperioodil 50 000 läheneva sõiduki kiirus ja fikseeriti 3269 kiirust ületanud sõidukit, mis on keskmiselt 6,6 protsenti kõigist sõidukitest. Päevas fikseeriti keskmiselt 70 kiiruseületust, kusjuures rekordpäeval fikseeriti 581 kiiruseületamist.

«Kuidas asjaga edasi minnakse otsustatakse lähiajal koostöös siseministeeriumiga. Täna veel otsuseid ei ole,» tunnistas maanteeameti liikluskorralduse osakonna projektijuht Siim Vaikmaa.

Tagasi üles