Läti mees ootab päästvat telefonikõnet Tartust

Hanneli Rudi
, Tarbija toimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kolmes Läti peres on juba mitu kuud kotid valmis pakitud, et kui Tartu Ülikooli kliinikumist peaks tulema kõne, saaksid nad kohe haigla poole sõitma hakata. Erakordseks teeb selle loo asjaolu, et elupäästva operatsiooni maksavad kinni annetajad.

Kolme Läti haige maksasiirdamise operatsiooni jaoks koguti raha portaali Ziedot.lv vahendusel, kirjutas TVnet.

Üks neist inimestest on Leonid Pahomov, kes oleks praeguseks võinud juba terve olla, aga kui arstid talle kolme aasta eest maksasiirdamise vajalikkusest rääkisid, siis öeldi Läti sotsiaalministeeriumist, et siirdamist tuleb oodata. Lubati, et varsti hakkab riik selle operatsiooni eest tasuma, kuid seda ei juhtunud. Raha Eestis tehtava operatsiooni jaoks koguti tänavu suve lõpus.

Leonid pakkis haiglasse sõiduks koti valmis augustis, et kui tuleb kauaoodatud kõne, siis saaks kohe Tartu poole sõitma hakata. Kõnet oodates püüab mees end vormis hoida, korteris on varbsein ja trenažöör, kuid harjutamist segab väsimus.

Unistab tütrega müramisest

Leonid sai 2006. aastal teada, et põeb hepatiiti. Ta ise arvab, et nakatus hambaarsti juures. Kümme aastat tagasi oli ta täies elusjõus mees, kes mängis malet, käis ratsutamas, rattaga ja mäesuuskadega sõitmas. Nüüd peab ta iga päev võtma suure hulga ravimeid, olema kolm korda nädalas tilguti all. Kui Tartust peaks tulema kutse operatsioonile, on mees valmis taksoga kohale sõitma.

Kolmeaastase tütre isa unistab praegu sellest, mida ta hakkab tegema pärast operatsiooni. «Tahaks sõita nii suuskade kui rattaga,» rääkis Leonid. Kindlasti tahab ta veeta aega koos oma tütrega, kes pole isa kunagi tervena näinudki.

«Inimesed, kes oma tervise tõttu vajavad elundisiirdamist, võetakse arstide konsiiliumi otsusega ootelehele,» selgitas Tartu Ülikooli kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor Virge Pall.

Ootelehel oodatakse konkreetsele patsiendile kõige paremini sobivat elundit. Palli sõnul on igal elundil oma kindlad ja väga täpsed kriteeriumid, mille alusel otsustatakse sobivus konkreetsele patsiendile, alates veregrupist, vanusest, suurusest jne.

«Ootelehel olijaile ei ole võimalik ette ennustada oletatavat operatsiooni kuupäeva. On ka selliseid patsiente, kel elundipuudulikkus üha süveneb ning kes ei jõua uut elundit ära oodata,» rääkis arst.

Elundisiirdamise ootelehel on 8. novembri seisuga kokku 69 patsienti. Kas nende seas on ka kolm Läti elanikku, tohter ei öelnud. «Me ei kommenteeri ootelehel viibivate patsientide tervise- ega isikuandmeid, sealhulgas kodakondsust,» ütles ta.

Lähtudes seadusest võib välisriigi kodaniku võtta ootelehele tingimusel, et ootelehe pidajale esitatakse garantii elundi siirdamise rahastamise kohta ja isiku omakäeliselt allkirjastatud kirjalik kinnitus selle kohta, et ta ei ole mõnes teises riigis elundi siirdamise ootelehele registreeritud. «Lisaks on oluline, et patsiendi tegelikust elukohast oleks võimalik jõuda doonorelundi olemasolul siirdamisele kolme-nelja tunni jooksul,» rääkis Pall.

Eesti inimesed ennekõike

Elundi siirdamiseks sarnase sobivusega patsientide olemasolu korral siiratakse elund esimese eelistusena Eesti kodanikule või sellega võrdsustatud isikule. Näiteks Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba, või Euroopa Liidu kodanik, kellel on alaline elamisõigus; teise eelistusena Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa majanduspiirkonna riigi kodanikule; kolmanda eelistusena muu välisriigi kodanikule või kodakondsuseta isikule.

«Me ei pea eraldi arvestust siirdatud patsientide rahvuse, elamisloa või kodakondsuse (sealhulgas topeltkodakondsuse) järgi, sest see on ajas muutuv (näiteks kodakondsus, elamisluba) ja ei oma meie jaoks tähtsust,» ütles kliinikumi arst.

Elundisiirdamise maksumus sõltub konkreetse patsiendi diagnoosist ja terviseseisundist.

Tartu Ülikooli kliinikumis tehakse neeru-, maksa-, kopsu- ja kõhunäärmesiirdamisi. Südamesiirdamisi tehakse Eesti patsientidele Helsingi ülikooli haiglas Eesti ja Soome arstide koostöös.

_____________________

Tasub teada

  • Tervishoiuteenuste loetelu hinnakirja järgi on maksa siirdamise operatsiooni hinnaks 4408,26 eurot.
  • Maksasiirdamise kogu protsess on tunduvalt kallim, kuna sellele lisanduvad ettevalmistuse, järelravi, ravimite ja muu sellisega kaasnevad kulud.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles