Sisuturundus

Laste vaimse tervise abi on kättesaadav paljudele

Lapse probleeme tuleb õigeaegselt märgata ja otsida vajadusel professionaalset abi.

FOTO: PantherMedia

TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse vanemõe Ruth Tohvre sõnul aitavad vaimse tervise kabineti pakutavad teenused sõeluda välja juhtumeid, mille puhul on vajalik eriarstiabi. 

«Kabinet osutab tervishoiuteenust, mille peamiseks sisuks on lapse või nooruki vaimse tervise probleemi täpsustamine ja seisundi hindamine, nõustamine, pere ja tugivõrgustiku liikmete toetamine. Eesmärgiga pakkuda lapsele abi vaimse tervise probleemide korral elukohale lähemal ning juhtudel, kus spetsialiseeritud psühhiaatriline sekkumine ei ole vajalik või kui pärast psühhiaatrilist sekkumist on abi osutamist elukohajärgselt vajalik jätkata,» selgitas Tohvre.

Laste Vaimse Tervise kabinetid loodi Lõuna-Eestisse Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK) eestvedamisel ning Ida-Virumaal TÜKi koordineerimisel koostöös Põhja-Regionaalhaiglaga (PERH). Nii TÜK kui PERH kui pakuvad kabinettidele nõustamist. PERH nõustab Narva kabinetti ja TÜK Ida-Viru Keskhaigla juures asuvat vaimse tervise kabinetti.

Vaimse tervise kabinetis töötavad vaimse terviseõde, sotsiaaltöötaja ja kliiniline psühholoog. Oma töös saavad kabinettides töötavad spetsialistid pädevat nõustamist nii PERH-i kui TÜK-i poolt ning vajadusel suunata või saata patsiente statsionaarsele ravile.

Sõltuvalt lapse ja pere probleemist ning toimetulekust võivad koostöökohad olla haridus-, sotsiaalsüsteemi- ja tervishoiuasutustega erinevad.

Koostöövaldkondadeks on

•       ennetustegevuse läbiviimine varajase märkamise soodustamiseks laste ja noorte vaimse tervise probleemide korral;

•       vaimse tervise alase teadlikkuse ühtlustamine spetsialistide vahel;

•       ühiselt probleemi välja selgitamine ja lahenduste leidmine;

•       vaimse tervise alase teabe levitamine;

•       nõustamine raviprotsessi järgselt järjepidevuse tagamisel.

Kogu programmi koordinaator Elis Haan ütles, et enne Norra toetuste saamist olid Ida-Virumaal laste psühhiaatriateenused praktiliselt olematud. Varasemalt tegi kohapealse ravivõimaluse puudumine patsientide olukorra keerukaks, sest pärast diagnoosimisi ja uuringuid tuli laps saata tagasi koju ning edasist ravi oli raske jätkata. Psühhiaatriline ravi on pikaajaline ja oluline on tagada ravi jätkumine elukoha lähedal. Nüüd on Norra toetused andnud olulise tõuke, et sealses piirkonnas oleksid lastepsühhiaatria teenuseid kättesaadavamad.

«Projekte hakati kavandama 2013. aasta suvel, kui arutati, kuidas niisugust laste vaimse tervise teenuste süsteemi võiks üles ehitada. Tartul oli juba varasemast hea koostöö Soomega, kus sarnaste kabinettide süsteem toimis, seal kutsutakse neid madala künnise kabinettideks. Seal täpsustatakse lapse esmased probleemid. Senine kabinettide toimimise kogemus Eestis on näidanud, et suurusjärk on kümme protsenti, kes Tartusse edasi suunatakse, kohapeal saavad enamik muresid vastuse,» rääkis Haan. «Vaimse tervise projekt käivitusid aastal 2014, kahe ja poole aastaga on abi saanud üle 5000 lapse. Lisaks on 800 spetsialisti saanud koolitusi. Nende hulgas on keskustes ja kabinettides töötavad spetsialistid ning võrgustiku liikmed, lasteaia- ja kooliõpetajad, Rajaleidja keskustes töötavad spetsialistid, lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad KOVide juures.»

Ida-Viru keskhaigla vanemõde ja projektijuht Alevtina Uustalu:

Ida-Virumaa laste ja noorte vaimse tervise keskus alustas tööd kaks aastat tagasi, selle aja jooksul pöördus vastuvõtule 1160 klienti, tehes kokku 2013 visiiti. Kõiki pöördujaid sai konsulteeritud, nõustatud ja vajadusel saadetud edasi konsultatsioonile või ravile Tartu Ülikooli Laste Psühhiaatria kliinikusse.

Peamised probleemid, millega pöördutakse, on seotud laste arengu kriisiperioodidega – lasteaias üleminek vanemasse rühma, kasvatajate vahetused, algkoolist üleminek põhikooli ja kabinetisüsteemile. Nendel perioodidel tekkida võivaid käitumisprobleeme saab leevendada ning ennetada võimalikke tagasilööke: õpiraskused, koolist puudumine, agressiivsus, probleemid perekonnas, vanemate nõudmiste ignoreerimine, oskamatus luua suhteid eakaaslastega; alanenud meeleolu, üksindustunne ja depressiivsus, enesevigastamine, söömishäired.

Meie poole võivad pöörduda lapsed ja noorukid vanuses 0–18 eluaastat, nende vanemad, hooldajad või eestkostjad ning lastega tegelevad spetsialistid. Keskusesse võib pöörduda, kui muret teevad lapse arengu ja käitumisega seotud iseärasused, eale mittevastavus, lapse probleemne käitumine kollektiivis ja kodus, ärevus, erinevad hirmud, ennast või teisi kahjustav käitumine.

Keskus pakub meeskonnavastuvõttu (vaimse tervise õde + sotsiaaltöötaja). Seda teenust vajavad meil kõik lapsed ja noorukid, kes on suunatud keskusesse KOV sotsiaal- või lastekaitse-spetsialisti poolt ning kelle puhul on teada sotsiaalsete probleemide olemasolu. Õe+ sotsiaaltöötaja teenus tagab mitmekülgse hinnangu, võimaldab anda tõhusamaid soovitusi ning pakkuda seeläbi abi või teenust, mis toetab last ja peret parimal võimalikul viisil.

Tulenevalt sellest, et keskusesse on pöördutud palju kehatajuliste probleemidega, oleks nende probleemide puhul otstarbekas tulevikus rakendada grupitöö põhimõtteid. Samuti oleks vajalik planeerida ümarlauad ja kohtumised vanematele, kelle lastel on sarnased eripärad. Nii toimides võimaldaksime vanematel jagada üksteisele oma kogemusi, rääkida muredest ja ühtlasi pakkuda meie kui spetsialistide nõustamist ning toetust.

Juhtum: õpi- ja käitumisprobleemiga laps

oli suunatud koolist mitterahuldavate õpitulemuste, keskendumisraskuste ning tunnirahu segava käitumise tõttu. Seoses sellega, et eelnevalt oli teada sotsiaalsete probleemide olemasolu, pakkusime esmaselt meeskonnavastuvõttu (õde + sotsiaaltöötaja). Antud olukorras oli meeskonnavastuvõtt oluline ka seetõttu, et lapse abistamiseks oli vaja planeerida pere ja võrgustiku töö. Kohtumisele tuli koos lapse ja emaga kaasa ka lastekaitsespetsialist. Kohtumisel arutlesime, kuidas lapse probleem mõjutab arengut, igapäevast toimetulekut (koolis), kuidas pereliikmed saaksid last paremini toetada ja millised on täiendavad abivõimalused lapsele ning perele haridus- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi poolt.

Kohtumise tulemusel planeerisime, lähtudes vanema nõusolekust ja välistamaks probleemi põhjusena arenguprobleeme, suunata laps statsionaarsetele uuringutele TÜ Kliinikumi laste-psühhiaatria osakonda. Lastekaitsespetsialist aitab KOV-il tagada perele transporditoetuse Tartusse ja tagasi.

Kohtumisel selgus, et lapse mured ja probleemid olid seotud ka peresuhetega, pakkusime võimalust nõustamisele keskuse psühholoogi juures, sest vanemate nõustamine, psühhoemotsionaalne toetamine on oluline osa perede abistamisel. Pere sai nõustamist ning toetust ka sotsiaalse toimetuleku osas.

Ema nõusolekul vestlesime kohtumise ajal telefoni teel lapse klassijuhatajaga. Klassijuhataja oli nõus sõlmima lapsega kokkuleppeid mitterahuldavate hinnete parandamise ajagraafiku osas ja järelaitamise planeerimisel.

Lastekaitsespetsialist pöördub KOV poole, et aidata perel taotleda vajalikke abivõimalusi (peres neli last, ema töötu, isa teeb juhutöid).

Tulenevalt sellest, et kohtumine leidis aset septembrikuu lõpus, ei saa esialgu teenuse ja sekkumise tulemuslikkusest veel rääkida. Küll aga helistas lastekaitsespetsialist, kelle sõnul on ema varasemast enam motiveeritud last toetama, ja klassijuhataja sõnul olevat toimunud lapse suhtumises õppetöösse positiivseid muutuseid.''

Abi peab kindlasti otsima siis, kui lapse või nooruki lähedane täiskasvanu märkab, et:

  • stress mõjutab lapse või nooruki tervist;
  • laps või nooruk on meeleheitel;
  • laps või nooruk tunneb end pidevalt õnnetuna, kurvana ja arvab, et elu pole elamist väärt;
  • laps või nooruk kaotab söögiisu (või sööb tavalisest tunduvalt rohkem);
  • lapsel või noorukil on uneprobleemid: ei ole võimeline õhtul uinuma ega saa hommikul üles;
  • laps või nooruk tunneb ja arvab, et ei suuda oma probleeme mitte kellegi teisega jagada, sest keegi ei mõista teda;
  • laps või nooruk kuuleb hääli, mis ütlevad talle, mida teha või kuidas käituda, aga keegi teine neid hääli ei kuule.

Probleemi osas saab konsulteerida ka vaimse tervise õega (kui mõnda nimetatud probleemi ei ole välja toodud).

Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku psühholoog ja projektijuht Toomas Kask:

Pärnumaa laste ja noorte vaimse tervise keskus tegutseb Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku juures selleks, et lapsed saaksid õigeaegselt kätte kõik neile vajaliku ja saadaval oleva abi.

Keskusesse saavad pöörduda kõik Pärnumaa elanikud otse ilma suunamiseta, kuid suur osa kliente on ka teiste spetsialistide suunatud. Sageli on suunajaks psühhiaater, omavalitsuse sotsiaaltöötaja või lastekaitsespetsialist, kes on märganud vaimse tervise probleeme või on näinud riski vaimse tervise häirete kujunemiseks.

Keskuses pakutavad teenused:

  • laste ja noorte vaimse tervise alane nõustamine
  • grupinõustamine (tugirühmad) lapsevanematele
  • individuaalne psühholoogiline nõustamine ja loovteraapia
  • pereteraapia
  • grupiteraapia
  • koolituste korraldamine lapsevanematele ja lastega töötavatele spetsialistidele
  • supervisioonide korraldamine lastega töötavatele spetsialistidele

Koostöö toob muutusi

Näiteks kui lastekaitsetöötaja märkab, et kliendi peres esineb lapse käitumise ja tunnete väljendamisega probleeme, on võimalik suunata perekond keskusesse toetavaid teenuseid saama nii lapse kui ka terve pere huvides. Üks eesmärk on alati toetada lapsevanemat ehk anda talle oskused ja teadmised, et olukorraga paremini toime tulla. Koostöövõrgustikku kuulub sageli ka lapse kool või lasteaed ja Rajaleidja keskus, kus lapse murega tegelnud spetsialistid võivad ära tunda, et lapse eakohase toimetuleku tagamiseks on vajalik lisasekkumine. Kui lapsevanem pöördub keskusesse, on sageli lapse õpetaja andnud kaasa iseloomustuse, kus kirjeldab lapse igapäevast toimetulekut, aidates meil selle kaudu  kaardistada lapse hetkeolukorda. Koostame tegevusplaani ja planeerime just sellele lapsele ja perele vajalikud sekkumised (arsti konsultatsioon, teraapiad jms). Kui laps käib teraapias, siis kaasame aktiivselt erinevaid lapsega seotud isikuid (vanemad, vanavanemad, õpetaja, treener, tugiisik jne), kuna saavutatud muutuste säilitamiseks on oluline, et lapse ümber olevad inimesed oskaksid last toetada ja arvestada tema vajadustega. 


Projekti elluviija on SA Tallinna Lastehaigla.

Eesmärk on pakkuda kvaliteetseid psühhiaatrilise ravi teenuseid patsientidele ja koolitusvõimalusi spetsialistidele nende pädevuse tõstmiseks.

Projekti kogumaksumus on 6 635 780 €. Norra toetus 4 165 000 € (sh Norra riigi toetus 3 542 179 € ja Eesti riigi kaasfinantseering 624 750 €) ja Tallinna Lastehaigla SA omafinantseering 2 470 780 €.


    Tagasi üles