Eesti ilmastik on muutumas

Satelliitpilt Tallinna pinnatemperatuuridest tehtud 25. juulil 2014 kell 11.30. Kui Tallinn-Harku ilmajaamas mõõdeti sellel hetkel õhutemperatuuriks +27 °C, olid paljud pealinna asfaltplatsid, ristmikud, tööstusalad, kaubanduskeskuste parklad ja korruselamute katused kuumenenud juba 40 kraadini, moodustades kosmosest selgesti mõõdetavaid kuumasaari. Tulevikus, kui suvised kuumalained kardetavasti sagenevad, muutuvad sellised kuumasaared igasuviseks nuhtluseks ja vanuritele, kroonilistele haigetele ning väikelastele oluliseks terviseriskiks. Foto: Tartu Ülikool

Kliimamuutustega kohanemise arengukava töötas välja neli suurt töörühma: Maaülikooli BioClim, Tartu Ülikooli geograafiaosakonna KATI, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse ENFRA. Nende üksuste alt koondus ligi 200 teadlast ja keskkonnaeksperti, kes kahe aasta jooksul koostasid pikaaegse tegevusraamistiku, kuidas Eesti aastani 2030 kliimamuutuste mõjuga peaks kohanema. Samal ajal korraldati kümmekond avalikku seminari, et arengukava tulemusi avalikustada.

Projekti üks koordinaatoritest  Igor Miilvee on Keskkonna-uuringute Keskuse kliimamuutustega kohanemise ekspert. Tema sõnul algas planeerimistöö 2014. aasta keskel, sisuline töö aga 2015. aasta alguses. «Kui räägime kliimamuutustest, tuleb vahet teha, kas jutt on kliimamuutuste leevendamisest, näiteks kasvuhoonegaaside heitkoguste ja nende atmosfäärikontsentratsiooni piiramisest või on tegu kliimamuutustega kohanemisega – juba kliimamuutustest tekkinud või tekkida võivate mõjudega kohanemisega. Arengukava tegeles just viimase küsimusega,» selgitas Miilvee. «Kokkuvõtvalt võib öelda, et see on kliimamuutustest tulenevate riskide maandamise kava.»

Eestis on tehtud mitu kliimamuutuste mõju hinnangut, aga vastav teave on laiali – üksikisikutel, kohalikel omavalitsustel (KOVidel) – ja riigiasutustel on infot keerukas leida ja kasutada. Kliimamuutused mõjutavad sisuliselt kõiki  ning on vaja ühtset tegevusraamistikku, et siduda kõik aspektid kokku. Riik tervikuna saaks maandada riske ja kasutada ära kliimamuutuste positiivseid võimalusi.

Mida on oodata?

Kliimamuutuste suurt pilti vaadates asub Eesti suhteliselt turvalises piirkonnas, aga Miilvee sõnul on 21. sajandil ka meil oodata temperatuuri tõusu. Sellest tulenevalt jää ja lumekatte kestuse vähenemist, kuuma- ja põuaperioodi pikenemist. Elanikkonnale võib see tähendada õhukvaliteediga seotud terviseprobleemide sagenemist.

Ilmastikukomponente on veelgi: sademete hulga suurenemist on oodata talveperioodil, mis tähendab talviti külmumata ja liigniisket metsamaad, keskmisest suuremat õhutemperatuuri- ja tuulte kiiruse kasvu. Suureneb tõenäosus, et talvel on oodata üleujutusi, seega kerkib võtmeküsimuseks maaparandus. Sademete suurenemise tõttu on oht, et vee kvaliteet halveneb, kuna paduvihmade mõjul võib joogivette kanduda põllumajanduspiirkondade toitainerikast saastet. Võimalik taimekasvuperioodi pikenemine põhjustab muutusi taimekasvus, samuti võib oodata võõrliikide levikut ja olemasolevate ning uute kahjurite tõttu mõjukuse muutumist, ka merepinna tõusust tingitud kaldapinna erosiooni ehk kaldapinna ärauhtumist. Globaalse kliimamuutusega seotus tingib omakorda Atlandi ookeanis tsüklonite teekonna muutusi ja sellest tulenevalt läänetormide sagenemist. Miilvee sõnul on tuule ja tormide puhul palju ettemääramatust, sest nende tekkemehhanismi ja suunda on raske ette modelleerida. Talveperioodiks on oodata sademete hulga suurenemist, nende tõttu kaasnevad valdkonniti erinevad mõjud ilmastikule ja keskkonnale.

Miilvee tõdes, et kui meil on teada pikaajalised kliimaprognoosid, võime valdkonniti kirjeldada võimalikke mõjusid ja probleeme. Saame välja pakkuda abinõud ja tegevuse, kuidas saab üksikisik, KOV või riik kliimamuutustest tingitud mõjudega paremini kohaneda.

Arengukavas sisalduv

«Arengukavas on aastani 2030 üsna kokkuvõtvalt kirjeldatud valdkonna probleeme ja mõjusid. Soovitan kõigil selle 50-leheküljelise tekstiga tutvuda. Arengukava üheks osaks on rakendusplaan ehk kohanemistegevused, ettepanekud ja nende eelarve. Rakendusplaanis esitatakse tegevusi nelja aasta kaupa, sõltuvalt riigi eelarve koostamise tavast. Kavas nähakse ette tegevusi aastateks 2017–2020, samuti vaadeldakse tegevusi pikemas perspektiivis aastani kuni 2030 ja rohkem,» selgitas Miilvee.

Arengukavas on eraldi peatükina esitatud kliimakohanemise valdkonda puudutavad seadused ja teised strateegilised dokumendid nagu veeseadus, energiamajanduse arengukava ENMAK, Eesti keskkonnastrateegia kuni aastani 2030, maaeluarengukava, looduskaitse arengukava, merestrateegia.

Järgnevasse nelja aastasse mahtus 23 meedet 84 tegevusega. Kõigi tegevuste maksumus on kokku 6,7 miljonit. Miilvee sõnul oli maksimaalne pakett mitukümmend kordi suurem ja ulatuslikum. Neist sadadest välja pakutud tegevustest sõeluti omakorda välja 84 tegevust. «Valikut teha oli äärmiselt raske, sest esitati häid ja väga häid ettepanekuid, aga eelarve oli piiratud,» kommenteeris Miilvee otsustamisprotsessi.

Miilvee sõnul andsid väliskolleegid ülevaate kliimamuutustega kohanemise praktilistest lahendustest Norras ja kohustuste mõistlikust jaotusest erinevate haldustasandite vahel, sest enamik tegevustest on KOV-ide kanda. «Meilt õpiti jällegi, milline võiks kohanemine olla väga «õhukese» riigi puhul. Heameel on tõdeda, et Norra välispartner, kliimakohanemist koordineeriv Norra Tsiviilkaitse Direktoraat (DSB) oli pärast projekti kokkuvõtteid väga huvitatud koostöö jätkamisest. Islandile ja Norrale on väga tähtis oma riigi ja naabrite kliimamuutustega kohanemise teema. Projekti rahastuse järgmistes taotlusvoorudes on kliimakohanemise osa vaikimisi sees ning me loodame väga, et osa meile olulistest kohanemist puudutavatest tegevustest saavad tehtud väliskolleegidega ühisel nõul ja jõul,» sõnas Miilvee.

Kliimamuutuste kõige üllatavam mõju Eestile

Aspekt, millest Eestis pole väga palju räägitud, on kliimamuutuste kaudne mõju meie väikesele ja avatud majandusele. Kui kohalikud kliimamuutustega seotud protsessid mõjutavad meie majandust suhteliselt vähe, siis suuremad riskid lähtuvad maailmamajandusest. «Maailmamajandus mõjutab Eesti majandust näiteks rahvusvaheliste kokkulepete, kasvuhoonegaaside heitkoguste piirangute, tõhusama ressursikasutuse vajaduse, erinevate regulatsioonide ja tarbijate surve kaudu. Õnneks on Eestil teatud arengueelis säästvat tootmist võimaldavate loodusressursside (puidu) olemasolu ja nende kasutamise oskuse tõttu. Seda võib mingil määral pidada isegi ettevõtlusvõimaluseks, kliimamuutuste positiivseks mõjuks. Selliseid ülekandemõjusid on tegelikult teisigi,» selgitas Miilvee.

Inimeste tervisele avaldab kõige otsesemat mõju õhutemperatuuri tõus ja õhu kvaliteet ning kuumalainete sagenemine. Sagenevad kuumalained on üks peamisi vananeva ja linnastuva rahva terviseriske, mis on Eestis viimase kümnendi suvedel juba avaldunud. «Soojussaare efekt tiheasustusaladel võimendab kuumalaineid, millele on eriti tundlikud kroonilised haiged, väikelapsed ja eakad, kelle seas suureneb haigestumine ja suremus. Soojussaare efekti põhjustavad tiheasustusalade maakasutuse ja ehituse iseärasused, kus transpordirajatiste ja ehitiste tehismaterjalid neelavad palju päikesekiirgust ning kütavad õhku linnaruumis. Haigestumise ja suremuse vältimiseks tuleb linnades soojussaare efekti mõjusid leevendama asuda juba praegu, piirates planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse akumuleerumist ning rakendades linnakeskkonnas jahutavaid mikroklimaatilisi meetmeid, säilitades ja laiendades rohealasid, haljastust ja veekogusid. Senine planeerimispraktika, sh asukohavalikud, ei võta piisavalt arvesse kliimamuutuste mõju,» on Miilvee veendunud.

Mõjud Norras

Eestiga võrreldes avalduvad Norras kliimamuutused palju kontrastsemalt. Näiteks on neil tõsine probleem arktilistele riikidele omase merelise savikihiga aluspinnases, mis suurenenud sademetehulga tagajärjel muutub vedelaks ja põhjustab maalihkeid. «Tundra sulamine ja liustikutekkelised üleujutused on nende suur murekoht,» sõnas Miilvee. «Norrakate suurema kliimaalase teadlikkuse ja kõrgema elatustaseme tõttu on kliimakohanemine nende prioriteet ja nad on huvitatud, et ka naabrid (eelkõige enda) probleeme teadvustaks. Nii eestlased kui norrakad usaldavad oma riigi Päästeametit, kes neid hädaolukorras aitab, kuid võiks rohkem usaldada ka oma kliima- ja teiste valdkondade teadlasi, kelle pädev nõu aitab riske maandada.»

---

Projekti nimi: Kliimamuutustega kohanemise arengukava

Projekti täpne nimetus: Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia

Projekti teostamise aeg: 2015

Kogueelarve: 314 862 €

Toetuse summa ja osakaal: 254 506 € ja 80,83%

Fond: Euroopa Majanduspiirkonna programm «Integreeritud mere- ja siseveekogude korraldus»

---