Riigikogu liige Hannes Rumm kirjutab oma ajaveebis, et parlamendi palkade külmutamisele
on rohkem vastaseid kui esmapilgul tundub.
Rumm: kes on vastu Riigikogu liikmete palkade külmutamisele?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänane arutelu riigikogu liikmete palkade külmutamise üle oli üks kõige kummalisem debatt kogu selles Riigikogu koosseisus. Eelnõule on alla kirjutanud kõik erakonnad peale Reformierakonna, aga sellegipoolest kostis selle menetlemise ajal saalis - eriti opositsiooni ridadest - pidevalt vaenulikku turtsumist ja kohati ka avalikku kriitikat.
Näiliselt on kõik palkade külmutamise poolt (vt www.riigikogu.ee eelnõud nr 296 ja 342), aga tegelikult on väga paljud kolleegid selle vastu. Kõrgemate ametiisikute ja sealhulgas riigikogu liikmete palkade külmutamist põlastati populismiga tegelemiseks ajal, mil on vaja tegelda 101 muu tähtsama küsimusega. (Muuseas - mulle meeldivad palju rohkem need kolleegid - nagu näiteks Lembit Kaljuvee - kes palkade külmutamise eelnõusid avalikult ja ausalt kritiseerib, mitte omaette ei turtsu.)
Sotsiaaldemokraatide hinnangul ei ole palkade külmutamise puhul tegemist populismi ega isegi mitte rahaliselt ebaolulise küsimusega. Kui riigi tulude kasv on järsult vähenenud, siis peab avalik sektor püksirihma pingutama. Riigikogul ei ole mingit moraalset õigust külmutada riigieelarve menetlemisel enamuse avalikus sektoris töötavate inimeste palk, kuid säilitada eliidi palk samal tasemel põhjusel, et kunagi on see seotud keskmise palga tõusuga.
Rahandusministeerium prognoosib tänavuseks aastaks nominaalpalga kasvu 15,4% , vastavalt kerkiks ka riigikogu liikmete palk järgmisel aastal sama järsult kui tänavuse aasta alguses. Kas hüppelisene palgatõus 2009. aasta alguses oleks õiglane, kui peaaegu kogu avalikus sektoris palgatase külmutatakse ning seda võib-olla mitte ainult üheks aastaks?
Sotsiaaldemokraatide vastus on: kindlasti mitte! riigikogu liikmete palkade külmutamisel on oluline sõnum ühiskonnale. See näitab, et parlament suudab ja tahab olla ülejäänud ühiskonnaga solidaarne, et ka parlament säästab.
Ainus vaieldav küsimus on see, kas põhiseaduse paragrahv 75 võimaldab praegusel riigikogu koosseisul oma palka muuta. Ses küsimuses on riigiõiguse eksperdid eri meelt. Endised õiguskantslerid ja justiitsminister Rein Lang arvavad, et põhiseadus lubab meie palgasüsteemi muuta. Kahtleval arvamusel oli ses küsimuses põhiseaduskomisjonis esinedes riigiõiguse ekspert Ülle Madise ning väga selgelt pidas eelnõud põhiseaduse vastaseks presidendi kantselei esindaja Aaro Mõttus. Riigikohtu esimees Märt Rask keeldus oma seisukoha esitamisest.
Eelnevast lähtuvalt on riigikogul õige ja mõistlik jätkata eelnõu menetlemist tuginedes asjaolule, et enamus riigiõiguse asjatundjaid ei näe siin vastuolu põhiseadusega. Kui riigikogu on eelnõu nr 342 vastu võtnud, siis on juba presidendi otsustada, kas ta hindab seda põhiseadusele vastavaks või mitte. Eeldan, et kui president riigikogu liikmete palkade külmutamist seadusena välja ei kuuluta, siis leiab vaidlus selles küsimuses lõpliku lahenduse Riigikohtus. Ja see ongi siis lõplik otsus, mis enam kuidagi edasikaebamisele ei kuulu.
Lõpetuseks veidi ka rahalistest argumentidest. Lembit Kaljuvee pidas eelnõu rahaliselt mõttetuks kuna sellega saavutatakse kokkuhoid ainult 45 miljonit krooni. Ennustan, et 2009. aasta riigieelarve menetlemisel teeb Keskerakond kümneid ettepanekuid, mille hind on kokkuvõttes kaugelt suurem kui 45 miljonit krooni. 45 miljoni krooni eest saab näiteks korralikult ära remontida suure koolimaja ning ehitada uhiuue lasteaia. Seega ei saa 45 miljoni krooni suurust kokkuhoidu kuidagi alahinnata.