Suur ülevaade: mida tegi peaminister Taavi Rõivas 961 ametis oldud päevaga (9)

Peaminister Taavi Rõivas. Foto: Sander Ilvest
Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Peaminister Taavi Rõivas jõudis enne oma umbusaldamist riigikogus kahe valitsusega ametis olla kokku 961 päeva. Sellega jääb tal praegu puudu napilt seitse päeva, et tõusta ametiaja pikkuselt Tiit Vähi asemel Eesti kolmandaks peaministriks. Mida Taavi Rõivas selle ajaga tegi?

Seda, et 34-aastaselt peaministriks saanud Taavi Rõivas oli erakordselt noor peaminister, tunnistasid 2014. aasta kevadel isegi tema enda erakonnakaaslased. Tollane rahandusminister Jürgen Ligi rääkis ETV saates «Ringvaade», et peaministrikandidaat Taavi Rõivas on liiga noor, aga selle korvab praktiline kogemus ja arenemisvõime.

«Taavi on olnud kogu aeg olemas, tal on olemas erasektori kogemus ja ta on olnud riigivalitsemises tegev, peaministri kantseleis tööl ning minister. Üks ta häid omadusi on alati olnud see, et ta oskab nõu küsida ja kuulata, ja kui seda anda kriitikana, siis ta ei solvu. Ta paistab liiga noor, aga ta kogemus on tegelikult olnud hästi praktiline, ta ilmavaade on olnud hästi mõistlik, see on ka mingi küpsuse näitaja, kui inimene tõesti oskab olla tänulik mõtete eest ja loomulikult ka ise vaielda,» iseloomustas Ligi toona Rõivast.

Postimees teeb ülevaate, kuidas Rõivas peaministriks sai ja mida ta oma ametiaja jooksul tegi.


23. veebruar 2014 – Ansipi lahkumine

Peaminister Andrus Ansip ütles Tartus Vanemuise kontserdimajas peetud kõnes, et ta esitab 4. märtsil president Toomas Hendrik Ilvesele lahkumispalve.
Peaminister Andrus Ansip ütles Tartus Vanemuise kontserdimajas peetud kõnes, et ta esitab 4. märtsil president Toomas Hendrik Ilvesele lahkumispalve. Foto: Margus Ansu

Peaminister Andrus Ansip teatas kaks aastat tagasi päev enne vabariigi aastapäeva Tartus Vanemuise kontserdimajas peetud kõnes, et esitab 4. märtsil president Toomas Hendrik Ilvesele lahkumispalve.

«Siinsamas Vanemuise kontserdisaalis teatasin kaks aastat tagasi, et see valitsus jääb viimaseks, mida juhin. Öeldu tähendas, et uut valimiskampaaniat mina peaministrikandidaadina enam ei alusta. Nii ongi,» ütles Ansip.

Ansipi sõnul leidus küllap umbusklikke, kelle meelest poliitikud ainult annavad ja võtavad oma lubadusi. «Mina olen püüdnud oma lubadusi alati täita. Ning täna ongi käes see hetk, mil võin teile kinnitada, et vastlapäeval esitan Vabariigi Presidendile lahkumispalve,» sõnas Ansip.

Peaminister Andrus Ansip esitas 4. märtsil president Toomas Hendrik Ilvesele teate valitsuse tagasiastumisest.
Peaminister Andrus Ansip esitas 4. märtsil president Toomas Hendrik Ilvesele teate valitsuse tagasiastumisest. Foto: Liis Treimann / Postimees

12. märts – Kallase loobumine ja ettepanek sotsiaalminister Rõivasele

Ajakirjanduses hakati juba varem rääkima, et Siim Kallas ja Andrus Ansip vahetavad omavahel ametid. Euroopa Komisjoni transpordivolinikuna töötav Kallas tuleb Eestisse valitsust juhtima ja Ansip läheb Brüsselisse volinikuks.

Samal ajal jätkas meedia aktiivselt Siim Kallase kolme suure skandaali: VEB fondi, R-hoolduse ja nn 10 miljoni dollari afääri kajastamist.

12. märtsil teatas Siim Kallas pärast erakonna juhatuse koosolekut, et loobub järgmise valitsuse moodustamisest. Kallas selgitas, et ta ei jaksanud võidelda pidevate küsimustega 20 aastat tagasi antud 100 miljoni dollari suuruse garantii kohta. «Põhjus on see, et klaperjaht, mis on minu vastu alanud, ei lõpe kunagi. Ma loobusin valitsuse moodustamisest. Mina ei ole see, kes uut valitsust moodustab,» ütles Kallas.

Kallas ei läinud samal päeval ka president Toomas Hendrik Ilvese juurde Reformierakonna seisukohtasid tutvustama, vaid lahkus Eestist.

Märtsikuu teine nädal. Euroopast Eestisse saabunud Siim Kallas jõudis sotsiaaldemokraatidega valitsusliidu loomisel lõpusirgele. Ja siis juhtus midagi mõistetamatut: Kallas teatas oma erakonnalegi ootamatult, et loobub valitsuse juhtimisest ja kiirustas tunnipealt lennujaama, et sõita tagasi Brüsselisse. Hiljem on Kallasele tehtud poliitilist atentaati nimetatud ka «Operatsioon Hõbekuuliks» ja viimastel andmetel juhiti operatsiooni tema enda erakonna tagatoast.
Märtsikuu teine nädal. Euroopast Eestisse saabunud Siim Kallas jõudis sotsiaaldemokraatidega valitsusliidu loomisel lõpusirgele. Ja siis juhtus midagi mõistetamatut: Kallas teatas oma erakonnalegi ootamatult, et loobub valitsuse juhtimisest ja kiirustas tunnipealt lennujaama, et sõita tagasi Brüsselisse. Hiljem on Kallasele tehtud poliitilist atentaati nimetatud ka «Operatsioon Hõbekuuliks» ja viimastel andmetel juhiti operatsiooni tema enda erakonna tagatoast. Foto: Erik Prozes / Postimees

Veel sama päeva õhtul otsustas Reformierakonna juhatus erakorralisel koosolekul ühehäälselt, et partei auesimehe Siim Kallase taandumise järel asub uut valitsust moodustama senine sotsiaalminister, 34-aastane Taavi Rõivas.

«Taavi Rõivas on noor, energiline, kogemustega, kiire reaktsiooniga, võimeline väga suuri materjale kiiresti läbi töötama. Tal on hea võime eristada kiiresti olulist ebaolulisest. Juhatus asus seisukohale, et Taavi Rõivas on parim,» ütles Reformierakonna esimees ja tollane peaminister Andrus Ansip juhatuse koosoleku järel ajakirjanikele.

Reformierakonna juhatuse koosolek. Taavi Rõivas seati peaministrikandidaadiks. / Liis Treimann / Postimees
Reformierakonna juhatuse koosolek. Taavi Rõivas seati peaministrikandidaadiks. / Liis Treimann / Postimees Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

20. märts – sündis SDE ja Reformierakonna koalitsioonileping

Reformierakondlasest peaministrikandidaat Taavi Rõivas ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser allkirjastasid Toompea lossi Valges saalis erakondade koalitsioonilepingu.
Reformierakondlasest peaministrikandidaat Taavi Rõivas ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser allkirjastasid Toompea lossi Valges saalis erakondade koalitsioonilepingu. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Postimees kirjutas: Suured eesmärgid, aga vähem kui aasta aega

Reformierakonna-SDE võimulepe sisaldas ca 3700 sõna ja oli sellega üle kolme korra lühem tekst kui tegevuse katkestanud Reformierakonna-IRLi koalitsiooni leping.

Uue võimuleppe kolm enimkasutatud sõna olid täpselt samad, mis seni kehtinud koalitsiooni puhul: «Eesti», «Euroopa» ning «jätkame». Edasi aga lubas Reformi-SDE koalitsioon rohkem «analüüsida», «töötada» ja «tõsta», sellal kui senine Reformi-IRLi koalitsioon eelistas «toetada» ja «tagada».

Hoolimata napilt üheaastasest valitsemisperspektiivist ei hoidnud Reformierakonna-SDE võimulepe end tagasi eesmärkidest, mille mõju selgub alles aastate pärast. Näiteks lubas kevadkoalitsioon maksupoliitikas uusi keskkonnatasusid aastaiks 2016-2020, maksuvaba miinimumi tõusu aastail 2015-2018, uueneva pensionisüsteemi väljatöötamist ja käivitamist aastaks 2019 ning 2016. aastal toimuvate presidendivalimiste korra täpsustamist.

Uue koalitsiooni soovid:

•    Langetada töötuskindlustusmakse määra.

•    Tõsta tulumaksuvaba miinimumi.

•    Langetada tulumaksu.

•    Jagada lastetoetust vajaduspõhiselt.

•    Kaitsekulud peavad olema vähemalt kaks protsenti SKTst.

24. märts – Rõivas saab riigikogult volitused moodustada uus valitsus

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas tegi riigikogu istungil ettekande uue valitsuse moodustamise alustest, misjärel andis parlament talle valitsuse loomiseks volitused.

Rõivasele volituste andmist toetas 55 ja selle vastu oli 36 riigikogu liiget. Volituste andmise poolt olid lisaks uue võimuliidu saadikutele ka Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni kuuluv Juku-Kalle Raid ning fraktsioonitud ja parteitud Kalle Laanet ja Lembit Kaljuvee.

Taavi Rõivas sai riigikogult volitused valitsuse moodustamiseks.
Taavi Rõivas sai riigikogult volitused valitsuse moodustamiseks. Foto: Tairo Lutter / Postimees

26. märts 2014 – Rõivase esimene vahevalitsus

Kaheksa aastat, 11 kuud ja kaks nädalat Eesti valitsust juhtinud Andrus Ansip (57) andis Toompeal teatepulga üle Taavi Rõivasele (34).

Rõivase esimese valitsuse moodustasid Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kabinetti kuulusid kaheksa Reformierakonna ja viis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ministrit, kellest viis olid naised ja kaheksa mehed.

Kuna valitsuse sünni ajal jäi järgmiste parlamendivalimisteni vähem kui aasta, hakati seda nimetama vahevalitsuseks.

Taavi Rõivase esimene valitsus.
Taavi Rõivase esimene valitsus. Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Valitsuse koosseis: peaminister Taavi Rõivas, kaitseminister Sven Mikser, kultuuriminister Urve Tiidus, majandus- ja taristuminister (kuni 02.07.2014 majandus- ja kommunikatsiooniminister) Urve Palo, väliskaubandus- ja ettevõtlusminister (kuni 02.07.2014 portfellita minister) Anne Sulling, justiitsminister Andres Anvelt, välisminister Urmas Paet, sotsiaalkaitseminister (kuni 02.07.2014 sotsiaalminister) Helmen Kütt, tervise- ja tööminister (kuni 02.07.2014 portfellita minister) Urmas Kruuse, haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, sise- ja regionaalminister Hanno Pevkur, põllumajandusminister Ivari Padar, rahandusminister Jürgen Ligi, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Tagantjärele meenutuseks loe: Ülevaade: milliseid lubadusi on valitsus suutnud täita

Valitsusliidu leppes oli kokku 199 eesmärki, millest täielikult täideti 141 eesmärki (71 protsenti), osaliselt täideti 35 eesmärki ja täitmata jäi 23 eesmärki.

25. mai – Euroopa Parlamendi valimised

Valimised võitis Reformierakond, kes sai 79 850 häält ehk 24,3 protsenti häältest ja kaks kohta Euroopa Parlamendis, kuhu asusid enim hääli saanud Andrus Ansip ja Kaja Kallas. Kuna Andrus Ansipist sai Euroopa Komisjoni asepresident, siirdus europarlamenti tema asendusliikmena Urmas Paet.

Reformierakonna valimispidu 2014. aastal.
Reformierakonna valimispidu 2014. aastal. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Teiseks tuli Keskerakond 73 419 häälega. Saadikumandaadi sai enim hääli saanud, kuid nimekirjas alles 12. kohal olnud Yana Toom. Kolmandaks tulnud IRL sai 45 765 häält. Valituks osutus nimekirja esinumber Tunne Kelam. Sotsiaaldemokraatlik Erakond kogus 44 550 häält ja mandaadi sai nende nimekirja esinumber Marju Lauristin. Mandaadi sai ka üksikkandidaat Indrek Tarand, kes kogus 43 369 häält.

Suvi 2014 – tähelepanu hakkavad koguma Rõivase sokid

Peaminister Taavi Rõivas 28. märtsil 2014 Toompeal. / Peeter Langovits / Postimees
Peaminister Taavi Rõivas 28. märtsil 2014 Toompeal. / Peeter Langovits / Postimees Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

25. juunil toimunud Eesti peaministri ametlikul visiidil Londonis välkusid Taavi Rõivasel jalas väga kirkad potisinised sokid. Sokid pälvisid tähelepanu hiljemgi, samuti puidust käekell.

2016. aasta suvel tõstis Eesti peaministri sokipilt ta maailma loomingulisimate riigijuhtide sekka. Maailma riigijuhtide sotsiaalmeedia käitumist analüüsiv kommunikatsioonibüroo Burson-Marsteller uuris tuntud võrgustiku Instagrami kasutatavust ja tõstis mitmelgi juhul esile ka Eesti peaministri Taavi Rõivase fotosid. Meenuta pikemalt tehnika rubriigi artiklist.

«Taavi Rõivas jagas samuti fotot enda ja oma tundmatu külalise jalgadest, mis mõlemad kandsid värvilisi sokke,» märgiti uuringu tulemustes.

Taavi Rõivase sokid (paremal). / Taavi Rõivase Instagram
Taavi Rõivase sokid (paremal). / Taavi Rõivase Instagram Foto: Taavi Rõivas / Instagram

3. september – Barack Obama Eestis

Eesti peaminister Taavi Rõivas ja USA president Barack Obama
Eesti peaminister Taavi Rõivas ja USA president Barack Obama Foto: Jarek Jõepera / Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Stenbocki majas USA presidenti Barack Obamat võõrustanud Eesti peaminister Taavi Rõivas kinkis Ühendriikide riigipeale Eesti spordimuuseumist pärinevad korvpallifotod.

Arvestades USA presidendi suurt huvi korvpalli vastu, kinkis peaminister Rõivas president Obamale fotod USA kõigi aegade esimesest korvpallikohtumisest olümpiamängudel Berliinis 9. augustil 1936. aastal, mil ameeriklaste esimene mäng oli Eestiga.

President Obama tõdes peaminister Rõivasega kohtudes, et Eestil ja USA-l on julgeolekuküsimustes sarnased seisukohad ja kinnitas USA pühendumust NATO liitlaste kaitsele. Ta tunnustas eestlaste tõsist suhtumist riigikaitsesse ja rahvusvahelisse julgeolekusse.

President ja peaminister arutasid NATO idatiival olevate liitlaste julgeoleku tugevdamisega seotud teemasid ja ka energiajulgeolekut puudutavaid küsimusi.

Nii Obama kui Rõivas olid seisukohal, et Eesti ja USA suhted on väga head. President Obama tõi Eestit eeskujuks teistele liitlastele kaitsekulutustesse panustamisel. Obama kinnitas Rõivasele, et Eesti on USA kindel liitlane.

Rõivas ütles, et Eesti võtab oma riigikaitset väga tõsiselt. «Me teame, et julgeolek ei ole iseenesestmõistetav. Eesti jätkab liitlaste ees võetud kohustusi,» sõnas peaminister.

5. september – röövitakse Eesti kaitsepolitseinik

Aasta Venemaal vangistuses olnud Eston Kohver oli siseminister Hanno Pevkuri ja kaitsepolitseiameti peadirektori Arnold Sinisalu saatel kaitsepolitsei Lõuna osakonnas Tartus kolm minutit ajakirjanike ees, kuid temalt küsimusi küsida ei saanud. Seejärel lubati mehel minna oma perekonna juurde.
Aasta Venemaal vangistuses olnud Eston Kohver oli siseminister Hanno Pevkuri ja kaitsepolitseiameti peadirektori Arnold Sinisalu saatel kaitsepolitsei Lõuna osakonnas Tartus kolm minutit ajakirjanike ees, kuid temalt küsimusi küsida ei saanud. Seejärel lubati mehel minna oma perekonna juurde. Foto: Margus Ansu

Venemaa Julgeolekuteenistuse FSB töötajad võtsid Eesti ja Venemaa ajutise kontrolljoone lähedal kinni Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohvri. Kohver viidi Moskvasse, kus ta mõisteti kohtus süüdi spionaažis. Kui Vene riigi väitel peeti Kohver kinni Venemaa territooriumil, siis Eesti ja tema liitlased on jätkuvalt seisukohal, et Kohver rööviti Eesti territooriumilt.

26. septembril 2015 korraldasid kaitsepolitsei ja FSB Eesti ja Venemaa vahel üle Piusa jõe kulgeval sillal vahetuse, millega kaitsepolitsei loovutas FSB-le riigireetur Aleksei Dresseni ja sai vastu Eston Kohvri.

5. september – NATO liidrid kiidavad heaks liitlaste kohaloleku Eestis

Põhja-Atlandi Nõukogu kohtumisel kiitsid riigipead ja valitsusjuhid heaks NATO vägede kohaloleku jätkumise ja suurendamise NATO idatiival, sealhulgas Eestis.

Peaminister Taavi Rõivase sõnul oli lõppenud NATO tippkohtumine Eesti jaoks viimase kümne aasta edukaim, teatas valitsuse pressibüroo.

Kohtumisel kinnitati NATO valmisoleku tegevuskava (Readiness Action Plan). Sellega tugevdas NATO oma oma kollektiivkaitselisi tegevusi ja suurendas oma kohalolekut NATO piiririikides. Rõivase sõnul saavutasime selle, et NATO liidrid andsid üksmeelse nõusoleku olemasolevate liitlaste kohaoleku jätkamiseks senikaua, kuni julgeolekuolukord seda nõuab.

USA president Barack Obama kordas tippkohtumisel oma Tallinnas väljaöeldud otsust rajada Ämarisse USA juhitav piirkondlik õhuväeväljaõppekeskus, lisaks tugevdati oluliselt Poolas asuvat NATO korpuse staapi. Paljud liitlased teatasid täiendavatest panustest, mis tugevdavad Balti regiooni julgeolekut öhus, maal ja merel.

Samuti otsustati astuda olulisi samme vägede reageerimiskiiruse suurendamiseks. Näiteks eelpositsioneeritud relvastuse ja varustuse ning ühiste õppuste näol. Eesti jaoks olulise otsusena viidi muutunud julgeolekuolukorraga kooskõlla ka NATO kaitseplaanid.

9. september – Rõivas teatab, et Eesti on valmis Euroopa rändekriisi lahendamisse solidaarselt panustama

Peaminister Taavi Rõivas ütles Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ettepanekuid rändekriisi lahendamiseks kommenteerides, et nende sisu on praeguses kriisiolukorras mõistetav ja vastavuses varem kokkulepituga.

«Nagu Jean-Claude Juncker ütles, ei ole olukord Euroopas hea. Praegu on aeg näidata üles solidaarsust, kus põgenike jaotusvalem ei ole enam vaidlusküsimus. Eesti seisis selle eest, et kõik riigid panustaksid kriisi proportsionaalselt. Selle kokkuleppe me suvel saavutasime ja nüüd saame keskenduda probleemi tuumale, milleks on sõja eest põgenevate inimeste aitamine,» ütles Rõivas ja lisas, et eilsel kabinetinõupidamisel otsustati olemasolevat pagulaste vastuvõtmise tegevuskava vastavalt muutunud olukorrale täiendada.

9. oktoober – parlament võtab napilt vastu tulise kooseluseaduse

Lilled riigikogu ees kooseluseaduse vastuvõtmise päeval. / Marian Männi / Postimees
Lilled riigikogu ees kooseluseaduse vastuvõtmise päeval. / Marian Männi / Postimees Foto: Marian Männi

Riigikogu võttis napi häälteenamusega vastu tuliseid vaidlusi tekitanud kooseluseaduse, mis annab nii eri- kui samasoolistele paaridele õiguse oma kooselu ametlikult registreerida.

40 riigikogu liikme algatatud seaduse poolt hääletaski 40 Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning selle vastu oli 38 Reformierakonna, Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikut. 10 riigikogu liiget hääletusel ei osalenud.

26. oktoober – rahandusminister Ligi astub tagasi

Facebooki kommentaari pärast skandaali keskmesse sattunud Reformierakonna aseesimees, rahandusminister Jürgen Ligi teatas tagasiastumisest.

«Ma tulen veel tagasi!» viipab äsja erakorraliselt pressikonverentsil tagasiastumisest teatanud Jürgen Ligi Stenbocki majale.
«Ma tulen veel tagasi!» viipab äsja erakorraliselt pressikonverentsil tagasiastumisest teatanud Jürgen Ligi Stenbocki majale. Foto: Erik Prozes

Tüli sai alguse Facebookis kirjutatud ja samal päeval kustutatud kommentaarist, kus Ligi leidis, et Ossinovski «tasakaalukus» pole muud kui juurtetus ja teadmatus.

«Mees arvab, et ajalugu algas temast ja kõigis teemades järgib sama inetut klišeed, et eelmine valitsus nii ja naa ja nüüd tuli tema. Ajades totaalselt segi seaduspära ja riigi süü. Seekord näiteks emigratsiooni ja ajaloolise pärandi seoses. Just see ignorants küsimuses, kust me alustasime, on noorte äramineku suurim stiimul. Minister peaks rääkima, et tasub kannatada ja pingutada, meil läheb aina paremini (Soomel ju mitte), tema ütleb, et nõukogude võimu ei tohi süüdistada, tema ajab asja korda. Tema, sisserändaja poeg roosast erakonnast peaks olema üliettevaatlik, aga ta ei teagi vaadata,» kirjutas minister.

November 2014 – puhkeb skandaal valimiskampaania pärast

Reformierakond tuli enne riigikogu valimisi välja kampaaniaklipiga, mis oli osaliselt filmitud Ämari lennubaasis. Klipi filmimine lennubaasi territooriumil ja selleks vajalike kooskõlastuste saamine tekitas ajakirjanduses küsimusi ja president Toomas Hendrik Ilves rõhutas, et kaitsevägi tuleb hoida valimiskampaania tegemisest lahus.

Reformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas ütles, et erakonna reklaamklipi filmimiseks olid kõik vajalikud kooskõlastused olemas. Kaitseväe nooremleitnant Roland Murof ütles, et kahe poole omavahelises suhtluses ei selgunud ühemõtteliselt, et tegemist on just erakonna poliitilise reklaamiga.

12. detsember – peaminister külastab New Yorgis Nasdaqi börsi

New Yorgi Times Square’il Nasdaqi videoseinal võis näha Eestit tutvustat sõnumit «Welcome to E-Estonia, The Digital Society – e-estonia.com» ja Nasdaqi tervitussõnumeid: «Nasdaq welcomes the Estonian delegation, December 12, 2014» ja «Nasdaq welcomes Mr. Taavi Rõivas, Prime Minister of Estonia, December 12, 2014».
New Yorgi Times Square’il Nasdaqi videoseinal võis näha Eestit tutvustat sõnumit «Welcome to E-Estonia, The Digital Society – e-estonia.com» ja Nasdaqi tervitussõnumeid: «Nasdaq welcomes the Estonian delegation, December 12, 2014» ja «Nasdaq welcomes Mr. Taavi Rõivas, Prime Minister of Estonia, December 12, 2014». Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Esindusliku äridelegatsiooniga Ameerika Ühendriikides visiidil käinud peaminister Taavi Rõivas külastas New Yorgi elektroonilist börsi Nasdaq ja osales selle avamisel.

Nasdaq tervitas Eestit suurejooneliselt. New Yorgi Times Square’il Nasdaqi videoseinal võis näha Eestit tutvustat sõnumit «Welcome to E-Estonia, The Digital Society – e-estonia.com» ja Nasdaqi tervitussõnumeid: «Nasdaq welcomes the Estonian delegation, December 12, 2014» ja «Nasdaq welcomes Mr. Taavi Rõivas, Prime Minister of Estonia, December 12, 2014».


1. märts 2015 – parlamendivalimised võidab Reformierakond

Reformierakonna pidu hotellis Palace. Taavi Rõivas ja Luisa Värk.
Reformierakonna pidu hotellis Palace. Taavi Rõivas ja Luisa Värk. Foto: Erik Prozes
Reformierakonna valimispidu hotellis Palace.
Reformierakonna valimispidu hotellis Palace. Foto: Erik Prozes

Riigikogu valimised võitis kolmandat korda järjest Reformierakond, kes kogus 27,7 protsenti häältest, kokku pääses parlamenti kuus erakonda.

Keskerakond pälvis 24,8, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 15,2 ja Isamaa ja Res Publica Liit 13,7 protsenti häältest. Sügisel asutatud Vabaerakonda toetas 8,7 ja seni riigikogus esindamata Konservatiivset Rahvaerakonda 8,1 protsenti hääletanutest, selgus vabariigi valimiskomisjoni vahetult enne keskööd avaldatud andmetest.

Selle tulemusega sai Reformierakond 101-liikmelises riigikogus 30, Keskerakond 27, SDE 15, IRL 14, Vabaerakond kaheksa ja EKRE seitse kohta.

Eelmiste valimistega võrreldes kaotas enim ehk üheksa kohta IRL, kes tegi ühtlasi ka viimaste valimiste kõige halvema tulemuse. 2011. aasta valimistel sai IRL 20,5 ja 2007. aastal 17,9 protsenti häältest.

Neli kohta kaotas 2011. aastaga võrreldes SDE ja kolm kohta Reformierakond. Senistest parlamendiparteidest võitis ainsana ühe koha juurde Keskerakond.

8. aprill – koalitsioonileping IRLi ja SDEga saab allkirjad

Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu esindajad allkirjastasid riigikogu Valges saalis koalitsioonilepingu. Koalitsioonikõnelused kestsid kokku 38 päeva. Selle aja jooksul lahkus koalitsioonikõnelustelt Vabaerakond.

Reformierakonna esimees, peaministrikandidaat Taavi Rõivas ütles allkirjastamise eel, et tema elus pole kunagi varem olnud sedavõrd pikki koosolekuid, pikki ja keerulisi vaidlusi ning pikka ja järjepidevat pinget kui viimasel 38 päeval, mil toimusid läbirääkimised.

Sõnapilv koalitsioonileppest. / PM
Sõnapilv koalitsioonileppest. / PM Foto: Marian Männi

Generaator tõi esile koalitsioonileppes enim sisalduvad sõnad. Sõnapilv näitas, et enim esinevad koalitsioonileppes sõnad nagu «toetame», «analüüsime», «jätkame», «parandame», «arendame», «tagame», «viime», «kaalume», «tõstame» ja «suurendame». Nimisõnadest esineb koalitsioonileppes enim sõnu «Eesti» ja «Euroopa».

Meenutuseks, mida koalitsioonilepe sisaldas: Täismahus: loe, milles on valitsusliit kokku leppinud

Kaks tundi hiljem alustas peaministrikandidaat Taavi Rõivas riigikogu ees kõnet valitsuse moodustamise alustest, mille ärakuulamise järel otsustas parlament 58 poolthäälega anda talle valitsuse moodustamiseks volitused.

Ossinovski uuris Rõivase suhtumist Michalisse

SDE aseesimees, lahkuva valitsuse haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski seadis riigikogult volitusi taotlevale peaministrikandidaadile Taavi Rõivasele küsimust esitades kahtluse alla majandus- ja taristuministriks asuva reformierakondlase Kristen Michali usaldusväärsuse.

Ossinovski märkis, et majandus- ja taristuministri näol on tegu ministriga, kes vastutab Eestis vist kõige suuremal määral riigivara heaperemeheliku ja ausa valitsemise eest. «Teatavasti ilmnesid nimetatud isiku suhtes mõned aastad tagasi muret tekitavad asjaolud, mis seadsid tugevasti kahtluse alla tema sobivuse sellele ametikohale,» ütles ta.

«Peaminister Andrus Ansip on öelnud, et tema usub Kristen Michalit. Siit mu küsimus: peaministrikandidaat Taavi Rõivas, kas sina usud Kristen Michalit?» küsis Ossinovski.

Rõivas vastas, et ei usu mitte ainult Michalit, vaid usub kõiki nii oma ametist lahkuva valitsuse kui ka tulevase valitsuse liikmeid. Samuti kinnitas ta, et on valmis neid avalike ja ka mitteavalike rünnakute eest alati kaitsma.

Ligi oli talle antavas portfellis pisut pettunud

Haridus- ja teadusministri kandidaadiks kinnitatud Jürgen Ligi tunnistas, et on veidi pettunud, et ei saa valitsuses edasi tegelda just nende teemadega, millega ta hästi hakkama saab.

Ligi tõdes, et tema ettekujutus peaministri pakkumisest see ei olnud. Ta lisas siiski, et uus amet algab selle õppimisega ning ta on ennegi töö kõrvalt õppinud.

Kuigi räägiti, et Ligi määramine haridusministriks on kerge ninanips senisele ministrile Jevgeni Ossinovskile (SDE), peatne minister sellise tõlgendusega ei nõustunud. «Mina tegin oma sammud ära, valija tegi oma otsused ära. Miks peab tooma seda teemat üldse veel olevikku, kui Jevgeni selgelt ametist loobus? Ei saa ju olla tema erakonnal eeldust, et see koht jääb tühjaks või täidetakse kellegagi, kelle pagas on hõre,» arvas Ligi.

9. aprill – Rõivase teine valitsus astub ametisse

Taavi Rõivase teise valitsuse moodustasid Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Isamaa ja Res Publica liit. Kabinetti kuulusid seitse Reformierakonna, neli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning neli Isamaa ja Res Publica liidu ministrit. Ministritest kaks olid naised ja 13 mehed.

Rõivase kabineti koosseis:

  • peaminister – Taavi Rõivas
  • haridus- ja teadusminister – Maris Lauri (12. septembrini 2016 Jürgen Ligi)
  • justiitsminister – Urmas Reinsalu
  • siseminister – Hanno Pevkur
  • kaitseminister – Hannes Hanso (14. septembrini 2015 Sven Mikser)
  • keskkonnaminister – Marko Pomerants
  • kultuuriminister – Indrek Saar
  • majandus- ja taristuminister – Kristen Michal
  • maaeluminister – Urmas Kruuse
  • rahandusminister – Sven Sester
  • sotsiaalkaitseminister – Margus Tsahkna
  • välisminister – Jürgen Ligi (15. juulini 2015 Keit Pentus-Rosimannus, 15.–16. juulil 2015 kohusetäitja Jürgen Ligi, 12. septembrini 2016 Marina Kaljurand)
  • ettevõtlusminister – Liisa Oviir (14. septembrini 2015 Urve Palo)
  • tervise- ja tööminister – Jevgeni Ossinovski (14. septembrini 2015 Rannar Vassiljev)
  • riigihalduse minister – Arto Aas
Taavi Rõivase teine valitsus.
Taavi Rõivase teine valitsus. Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

15. aprill – Taavi Rõivas maainimestele: ostke säästlikum auto!

Rõivas vastas Eesti Päevalehe intervjuus küsimusele, mida peaks tegema maal elavad inimesed, kes käivad näiteks 30 kilomeetri kaugusele tööle, et pikemas vaates on kindlasti võimalik ka konkreetseid valikuid teha, soetada säästlikumaid sõidukeid.

16. aprill – Rõivas vabandab, 50 000 inimest lubab kütuseaktsiisi tõusu vastu protesteerima minna

Peaminister Taavi Rõivas vabandas inimeste ees, kes võisid tema antud intervjuu pealkirjast valesti aru saada, nagu soovitaks ta kütuseaktsiisi tõusu kaitseks endale ökonoomsem auto osta.

Facebookis loodud üritusele ««Ei» Kütuseaktsiisi tõusule!» oli end osalejaks märkinud juba üle 50 000 inimese. Ürituse lisainfos heideti ette, et aastaks 2020 oleks kütuseaktsiisi planeeritud tõusu järel odavam tankida Soomes, ehkki keskmine palk on soomlastel mitu korda kõrgem.

Rõivas ütles Postimehele, et inimestel, kes valmistuvad kütuseaktsiisi tõstmise vastu tänavatele protestima minekut, tasub kainelt järele mõelda ning hinnata, kas kütuse kallinemine kuni viis protsenti aastas ikka väärib seda. Loe pikemalt: Rõivas aktsiisitõusu vastu protestijatele: tasub kainelt järele mõelda.

Kütuseaktsiisi vastased kogunesid siiski meelt avaldama nii Tallinnas kui ka Tartus. Toompea lossi esisele oodati 26. aprillil vähemalt 3000 inimest, sotsiaalmeedias oli end kirja pannud 6000. Ilmselt kehva ilma tõttu tulu platsile siiski kordades vähem rahvast. 1. mail kogunesid inimesed Tartus Raekoja platsile.

Meeleavaldus kütuseaktsiisi tõusu vastu Tartu Raekoja platsil. / Kristjan Teedema / Postimees
Meeleavaldus kütuseaktsiisi tõusu vastu Tartu Raekoja platsil. / Kristjan Teedema / Postimees Foto: Kristjan Teedema
EKRE korraldatud meeleavaldus kavandatud aktsiisitõusude vastu Toompeal.
EKRE korraldatud meeleavaldus kavandatud aktsiisitõusude vastu Toompeal. Foto: Albert Truuväärt
EKRE korraldatud meeleavaldus kavandatud aktsiisitõusude vastu Toompeal.
EKRE korraldatud meeleavaldus kavandatud aktsiisitõusude vastu Toompeal. Foto: Albert Truuväärt

16. aprill – Ruta Arumäe alustab Exceli tabelitest rääkimist

Ruta Arumäe. / Mihkel Maripuu
Ruta Arumäe. / Mihkel Maripuu Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Riigi majanduspoliitikat juhitakse Exceli tabelitega, liites kokku vaid kulusid ja tulusid. Mitte keegi ei analüüsi nende sammude laiemaid tagajärgi, kirjutas peaminister Taavi Rõivase nõunik eelmise valitsuse ajal, nüüd sõltumatu majandusanalüütik Ruta Arumäe Postimehe arvamusloos. Meenuta: Ruta Arumäe: nõu saada peaminister ei soovinud.

30. mai – SDE esimeheks saab Jevgeni Ossinovski

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldkogul valiti erakonna esimeheks Jevgeni Ossinovski. See tõi kaasa ka muudatused valitsuses. Ettevõtlusministri kandidaadiks seni merendus- ja energeetikavaldkonnas tegutsenud jurist Liisa Oviir, kaitseministriks riigikogu väliskomisjoni juht Hannes Hanso ning tervise- ja tööministriks partei esimees Jevgeni Ossinovski.

Valitsusest pidid lahkuma tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev ja kaitseminister ning erakonna eelmine esimees Sven Mikser. SDE ministritest jätkas valitsuses ainsana kultuuriminister Indrek Saar.

6. juuni – IRLi esimeheks valitakse Margus Tsahkna

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) suurkogu valis erakonna uueks esimeheks 685 häälega Margus Tsahkna, Jaan Männik sai 210 häält.

1. juuli – välisminister Pentus-Rosimannus teatab tagasiastumisest

Ringkonnakohtus Autorollo pankrotiasjaga seoses vastutavaks tunnistatud välisminister Keit Pentus-Rosimannus teatas oma tagasiastumisest. / Jaanus Lensment / Postimees
Ringkonnakohtus Autorollo pankrotiasjaga seoses vastutavaks tunnistatud välisminister Keit Pentus-Rosimannus teatas oma tagasiastumisest. / Jaanus Lensment / Postimees Foto: Jaanus Lensment

Ringkonnakohtus Autorollo pankrotiasjaga seoses vastutavaks tunnistatud välisminister Keit Pentus-Rosimannus esitas peaministrile tagasiastumisavalduse.

«Esimese astme kohtu varasemale otsusele risti vastupidine otsus kohustas mind osalema oma isa kunagise firma majanduskriisi aegsete võlgade kinnimaksmises. Ma ei nõustu kohtu tõlgendustega, mille järgi isa äriline ebaõnnestumine tuleb nuhelda pereliikmete pihta, pean otsust enda suhtes äärmiselt ebaõiglaseks ja kavatsen selle riigikohtus vaidlustada,» ütles ta.

Riigikohus saatis asja uuesti tagasi ringkonnakohtusse arutada. 21. oktoobril 2016 saabus otsus, mis jättis Autorollo hagi tervikuna rahuldamata.

Pentus-Rosimannus ütles Postimehele, et neli aastat tagasi alanud ebaõiglane nõiajaht on saanud kohtus lahenduse. «Võitsin. Kohus jättis ka viimase minu vastu esitatud alusetu rahanõudmise rahuldamata. Tõde oli minu poolt kogu aeg, nüüd on ka õigus,» ütles ta.

22. juuli – Rõivas promob puidust käekella

Taavi Rõivas kinkis Itaalia peaministrile Matteo Renzile Eesti õpilaste disainitud käekella. / Twitter.com
Taavi Rõivas kinkis Itaalia peaministrile Matteo Renzile Eesti õpilaste disainitud käekella. / Twitter.com Foto: twitter.com

Itaalia peaminister Matteo Renzi küsis Brüsselis Ülemkogul viibides Taavi Rõivase käekella kohta, mida ta tihti kannab ja seda eriti välismaa kolleegidega kohtumisel.

Peaminister ei olnud kitsi kommenteerima, et tegu on Eesti noorte loodud firma Wooch käekellaga. Lõpetuseks sai Itaalia peaminister endale graveeringuga isikliku Eesti õpilaste loodud kella.

27. november 2015 – algab lõputu Partsi saatmine Euroopa Kontrollikotta

Ehkki sotsiaaldemokraadid olid teada andnud, et nemad ei taha Juhan Partsi Euroopa Kontrollikoja Eesti esindajaks, tegi rahandusminister Sven Sester valitsusele sellegipoolest ettepaneku esitada kontrollikoja liikmeks just Parts.

Meenutuseks 27. jaanuar 2016: Rõivas lubas Euroopa Kontrollikoja kandidaadi kohta otsust lähinädalatel

«Ma usun, et küllap see otsus lähinädalate jooksul ka tuleb,» ütles Rõivas jaanuaris vastuses Vabaerakonna esimehele Andres Herkelile, kes meenutas, et kontrollikoja liikme esitamise tähtaeg oli juba novembris.

Kontrollikoja liikme nimetamine tekitas sellest ajast saati koalitsioonis pingeid, Sotsiaaldemokraatlik Erakond seisis Juhan Partsi nimetamisele tugevalt vastu ja nõudis uue ning sobivama kandidaadi esitamist.

Tagumine aeg selleks jõudis kätte sügisel, mil kaks ametiaega kontrollikojas töötanud Kersti Kaljulaid valiti Eesti Vabariigi presidendiks.

Aasta hiljem, 10. oktoobril saabus kauaoodatud otsus, kui sotsid ootamatult leebusid ja valitsus otsustas telefoniistungil, et esitab Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluva riigikogu liikme Juhan Partsi Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks.

15. detsember – Rõivas räägib «peenhäälestamisest»

Peaminister Taavi Rõivas. / Sander Ilvest / Postimees
Peaminister Taavi Rõivas. / Sander Ilvest / Postimees Foto: Sander Ilvest

Loe meeldetuletuseks artiklit: Peaminister: Eesti on jõudnud peenhäälestuse ajajärku

Rõivase palju kriitikat pälvinud idee, et Eesti majandus vajab «peenhäälestust» ehk minimaalsete vajalike muudatuste tegemist, sai alguse Sakalale antud aastalõpuintervjuust.  

«Ma olen aru pidanud tõeliselt tarkade inimestega, kes oskavad majandust hästi mõtestada. Kõige loogilisem mõte, mida olen seejuures kuulnud, on see, et me oleme 24 aastat teinud põhimõttelisi valikuid nii-öelda õpiku järgi. Tänu sellele oleme saatusekaaslastest selgelt kiiremini arenenud. Nii oleme nüüdseks jõudnud punkti, kus meil pole enam odavast tööjõust tulenevat konkurentsieelist ning me peame edasi mõtlema, kuidas teha asju nutikamalt, rakendades teaduse ja innovatsiooni tulemusi oma majanduse vankri ette.

Ehk siis lühidalt kokku võttes: õpik, mille järgi me nüüd tegutsema peame, on väga palju keerulisem. Eesti on jõudnud peenhäälestuse ajajärku,» sõnas Rõivas.

30. detsember – Rõivase rendilennukite lembus

Taavi Rõivas Ämari lennubaasis Taani hävitajaga tutvumas.
Taavi Rõivas Ämari lennubaasis Taani hävitajaga tutvumas. Foto: Mihkel Maripuu

Peaminister Taavi Rõivas hakkas ajapikku tähtsatele kohtumistele jõudmiseks eelistama liinilennu asemel rendilennukit.

Eelmise aasta lõpuks oli Rõivas kogu oma senise peaministri ametiaja jooksul teinud kokku 56 välisvisiiti, millest kuue puhul oli ta kasutanud rendilennukit. Sealjuures oli rendilennuki kulud tasutud Eesti riigieelarvest vaid ühe korra. See oli 2014. aasta sügisel, kui peaminister pidi lendama NATO tippkohtumisele Walesis.

«Peaminister lendas tippkohtumisele otse president Obamaga kohtumiselt ja liinilennuga ei oleks ajaloolisele kohtumisele jõudnud. Lend maksis 15 000 eurot seitsme inimese kohta,» märkis Tampere. Koos peaministriga lendasid ka toonane kaitseminister, kaitseväe juhataja ja teised delegatsiooni liikmed. Ülejäänud viiel korral kattis reisikulud Euroopa Komisjon.

Käesoleva aasta 6. juuni seisuga oli peaminister Taavi Rõivas kasutanud rendilennukit kaks korda, millele kulus kokku umbes 48 000 eurot. «Peaministri 2016. aasta 14 välisvisiidist on rendilennukit kasutatud kahel korral. Mõlemal juhul Euroopa liidrite kohtumisele Euroopa Ülemkogul, mille lõpukellaega ei ole võimalik ette prognoosida,» põhjendas rendilennuki kasutamist peaministri pressiesindaja Helin Vaher.


12. jaanuar 2016 – Rõivas seab viis sihti aastaks 2016

Täpselt aasta tagasi sõnastasin Uue Põhjamaa visiooni, mille järgi saab Eestist hästi kaitstud, jõukas, uuendustele avatud ning kasvava rahvaga maa. Seda on aasta jooksul küll usinalt kritiseeritud, kuid see on jätkuvalt kõige terviklikum visioon, mida Eestile viimastel aastatel sõnastatud, kirjutas peaminister Taavi Rõivas. Meenuta pikemalt: Taavi Rõivas: viis sihti aastaks 2016.

Rõivas nimetas viis olulisimat ülesandepüstitust valitsusele 2016. aastal:
1. Hästi kaitstud Eesti
2. Majanduskasvu eeldused paika
3. Hindame igaühe panust
4. Tugevamad omavalitsused ja uuendusmeelne riik
5. Teeme Eesti suuremaks

31. jaanuar – Rõivase ähvardaja saadetakse kohtu ette

Riigiprokuratuur saatis kohtu ette mehe, kes ähvardas sotsiaalvõrgustikus peaminister Taavi Rõivast tapmisega.

Rõivast ähvardanud Martin Kattai 15. märtsil kohtus. / Jaanus Lensment / Postimees
Rõivast ähvardanud Martin Kattai 15. märtsil kohtus. / Jaanus Lensment / Postimees Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Kattai ilmus politsei huviorbiiti mullu 6. septembril, kui peaminister Rõivas käis Tallinnas Vabaduse väljakul sõbralikumat ja tolerantsemat Eestit meelde tuletaval kontserdil. Kattai jäi silma Rõivase vahetus läheduses, käsi peaministri turvateenistuse jaoks ohumärgina taskus.

Paar päeva hiljem, 8. septembril saatis Kattai Reformierakonna peasekretärile Martin Kukele Facebookis kirja. «Me lõpetame siis, kui pagulasi Eestisse ei saabu /.../ Rõivase ilmselt tapame ära. Ma jätsin ta Nõmmel ellu. Ma ei taha olla selles olukorras, aga olen. Kättemaks ei ole sõnades. Martin Kukk, ma jätan su praegu kõrvale sihtmärgi ringist. Tervitused Reformierakonna politseile, me tapame teid kõiki,» kõlasid ähvardused. Kattai jätkas Facebookis avalikult samasuguste mõtteavaldustega ka pärast seda, kui politsei oli talle 14. oktoobril kehtestanud keelu Rõivasele läheneda.

Sellise sõnumi edastas Martin Kattai Reformierakonna peasekretärile Martin Kukele Facebookis 8. septembril 2015.
Sellise sõnumi edastas Martin Kattai Reformierakonna peasekretärile Martin Kukele Facebookis 8. septembril 2015. Foto: Pm

Peaminister Taavi Rõivas käis ka ise kohtus ütlusi andmas. Martin Kattai filmis kinnisel kohtuistungil salaja seda, kuidas Rõivas tunnistajapingis seisab ja postitas video sotsiaalmeediasse. Karistada teda selle eest kuidagi ei saanud.

Harju maakohus mõistis Kattai juuni keskel kõrge riigiametniku tapmisähvarduse eest süüdi ja karistas teda kaheaastase vangistusega, millest ta pidi kohe ära kandma kolm kuud. Tallinna ringkonnakohus otsustas kergendada tema tingimisi karistust kuue kuu võrra ehk karistada teda ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Muus osas jäi karistus samaks.

Kahes alama astme kohtus peaministri ähvardamises süüdi jäänud Martin Kattai pöördus 31. oktoobril riigikohtusse.

23. märts – Rõivas esineb USA telesaates

Meenuta artiklit: Rõivas viskas USA vestlussaates nalja: maksuamet ei peaks küsima, kui palju raha ma teenin

Peaminister Taavi Rõivas pälvis palju tähelepanu tänavu kevadel, kui astus üles USA poliitsatiirilises telesaates «The Daily Show», kus hooples meie e-maksuametiga ja naljatles, et maksuamet ei peaks temalt küsima, kui palju raha ta teenib, sest nad teavad seda nagunii.

Intervjuu alguses rääkis Taavi Rõivas sellest, et mitte kõik ei kutsu teda kogu aeg peaministriks. «Minu tütar ütleb, et kodus ei ole sa peaminister, vaid issi. Ta on 7-aastane ja üsna kamandav,» ütles ta.

Saates mängiti ette varasemaid videoklippe, kus Jeb Bush ütleb, et Eestis võtab maksude deklareerimine aega 5 minutit ning Eestis visiidil käinud Ühendriikide president Barack Obama teatab, et ameeriklased oleksid pidanud helistama eestlastele, kui nad oma tervishoiusüsteemi veebilehte arendasid.

7. juuni – riigikogus võetakse vastu haldusreformi seadus

Taavi Rõivas ja parm.
Taavi Rõivas ja parm. Foto: Margus Ansu

Riigikogu võttis vastu haldusreformi seaduse, mis seab kohaliku omavalitsuse minimaalseks suuruseks vähemalt 5000 elanikku ning sätestab tähtajad, mille jooksul peavad kohalikud omavalitsused uutele kriteeriumitele vastama hakkama ja toetused omavalitsuste ühinemise korral. Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse poolt hääletas 56 ja vastu oli 38 saadikut. Erapooletuid ei olnud.

14. juuni – ministritest on kõige suurem laenukoormus Rõivasel ja Tsahknal

Valitsuse kõige suurema võlakoormusega ministrid on peaminister Taavi Rõivas ning sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, selgus ministrite huvide deklaratsioonidest.

Peaminister Taavi Rõivas on tänavu esitatud huvide deklaratsioonis märkinud oma varaliste kohustustena 296 025 euro suuruse eluasemelaenu, mis võetud Danske Bankist ning Swedbankist võetud 35 745 euro suuruse eluasemelaenu.

9. juuli – Rõivasele meeldib postitada pilte koos maailma suurtega

Näide NATO tippkohtumiselt Varssavist, kust Rõivas oma tegevust Twitteri vahendusel aktiivselt edastas: Peaminister säutsub aktiivselt NATO tippkohtumiselt.

10. august – Rõivas kohtub luksusautode omanikega

Luksusautode kokkutuleku esimene päev viis autoomanikud parlamenti ja Stenbocki majja ekskursioonile. Külaliste muljed olid meeldivad ja riigijuhtidega kohtumist peeti suureks auks. President Toomas Hendrik Ilves ütles kohtumise luksusautode omanikega siiski ära.

Superautode omanikest ettevõtjad tutvuvad täna riigikogu ja Stenbocki majaga.
Superautode omanikest ettevõtjad tutvuvad täna riigikogu ja Stenbocki majaga. Foto: Sander Ilvest

Suvi 2016 – Reformierakonna suutmatus valida oma presidendikandidaati

Reformierakond eesotsas peaminister Taavi Rõivasega ei suuda alates erakonna auesimehe Siim Kallase 16. aprillil Estonia kammersaalis tehtud kõnet, milles ta teatas ametlikult enda valmisolekust kandideerida Eesti presidendiks, valida oma presidendikandidaati.

Reformierakonna presidendikandidaatideks loetakse nii Siim Kallast kui ka Marina Kaljuranda, valmisolekust kandideerida annab teada ka eurosaadik Urmas Paet.

Kauaoodatud otsus saabub 3. augustil, kui Reformierakonna juhatus otsustab esitada riigikogus partei presidendikandidaadiks erakonna auesimehe Siim Kallase. Reformierakonna esimees Taavi Rõivas teatab pärast kaks ja pool tundi kestnud koosolekut, et kui presidendi valimine riigikogus ebaõnnestub, siis on erakonnal võimalus toetada valimiskogus Marina Kaljuranda.

29. august – Nestori tagant kaob viis häält

Riigikogu esimese hääletusvooru järel pälvis enim tähelepanu küsimus, kuhu kadusid Eiki Nestori (SDE) hääled. Reformierakonna ja SDE kokkulepe nägi ette, et Nestor saab esimeses voorus 45 häält ja Siim Kallas teises voorus sama palju. Nestor sai aga vaid 40 häält. Jürgen Ligi palus Nestori sotsiaalmeedia seinal reetjate pärast vabandust.

Riigikogu kolm vooru luhtuvad.

Reformierakonna juhatuse koosolek Katharinenthal restoranis pärast presidendivalimiste viimast vooru Riigikogus. Pildil Liina Kersna, Valdo Randpere.
Reformierakonna juhatuse koosolek Katharinenthal restoranis pärast presidendivalimiste viimast vooru Riigikogus. Pildil Liina Kersna, Valdo Randpere. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Reformierakonna juhatus otsustab vahetult pärast ebaõnnestunud valimisi riigikogus, et toetab valimiskogus erakonna kandidaadina Siim Kallast, mitte Marina Kaljuranda. Pingeline juhatuse koosolek Katharinenthal restoranis Kadriorus kestab üle 5 tunni. Väidetavalt päris Taavi Rõivas erakonnakaaslastelt aru, mis erakonna sees toimub.

Meenuta pingelist juhatuse koosolekut sellest artiklist: Rein Lang: mina ei ole olnud mingi valitsuse kukutaja

Reformierakonna juhatuse liige Rein Lang ütleb Reformierakonna ja presidendivalimiste ümber toimuva kohta, et vajalike otsuste edasi lükkamine toob kaasa vaid ussitamist, sest probleemidel ei ole kombeks iseenesest laheneda.

31. august – Rõivase ebamugav kohtumine Kaljurannaga

Välisminister Marina Kaljurand ütleb hommikul välisreisilt saabudes, et ta on Reformierakonna juhatuse otsuses väga pettunud ja otsustab oma edasise tegevuse presidendiks kandideerimise osas pärast oma toetajatega kohtumist.

Päeval saab Kaljurand Stenbocki majas kokku peaminister Taavi Rõivasega ja lahkub kohtumiselt rohkem kui kaks tundi hiljem sõnagi lausumata. Õhtul ütleb Kaljurand ajakirjanikele, et kui talle peaks tehtama ettepanek kandideerida presidendiks, kaalub ta seda tõsiselt, ent hetkel jätkab ta välisministrina. 

Reformierakonna esimehe, peaminister Taavi Rõivase jutul käinud välisminister Marina Kaljurand lahkus pärast Stenbocki majas kaks ja pool tundi kestnud kohtumist löödult ja ajakirjanikele kommentaare andmata. / Jaanus Lensment / Postimees
Reformierakonna esimehe, peaminister Taavi Rõivase jutul käinud välisminister Marina Kaljurand lahkus pärast Stenbocki majas kaks ja pool tundi kestnud kohtumist löödult ja ajakirjanikele kommentaare andmata. / Jaanus Lensment / Postimees Foto: Jaanus Lensment

9. september – Kaljurand lahkub välisministri kohalt

Välisminister Marina Kaljurand teatab peaminister Taavi Rõivasele, et loobub ministrikohast ja kandideerib presidendiks. Kaljuranna sõnul petaks ta kandideerimata jättes kõiki neid, kes temasse usuvad ja loodavad, et ta saab mõjutada Eesti tulevikku just selles suunas, nagu soovivad ja ootavad Eesti inimesed. «Ma ei astuks seda sammu, kui ma ei usuks, et ma võin saada valitud,» ütleb ta. Rõivas aga teatab, et ta ei pea vajalikuks Kaljuranna lahkumist välisministri ametist. Peaminister annab Kaljurannale võimaluse järele mõelda, kuid viimane jääb endale kindlaks.

Sõna võtab president Toomas Hendrik Ilves, kelle sõnul valitseb välisministri ametikoha ümber häiriv ebaselgus ning ta väljendab soovi esimesel võimalusel peaministriga olukorda arutada. Ilves ja Rõivas arutavadki pakilist teemat juba õhtul, pärast mida teatab Rõivas, et ta esitab välisministri avalduse presidendile esimesel võimalusel.

11. september – Rõivas paneb Jürgen Ligi välisministriks, Maris Lauri haridus- ja teadusministriks

Taavi Rõivas teatas erakonnakaaslastele, et kutsus Marina Kaljuranna asemele välisministriks senise haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ja haridusministriks Maris Lauri.

24. september – valimiskogu luhtub, Rõivase sõnul põhiseaduslikku kriisi pole

25. august – Angela Merkelist saab Eesti resident

Eestis visiidil viibinud Saksamaa liidukantsler Angela Merkel pidas sündmuskeskuses SpaceX kõne teemal «Eesti kui teerajaja digivaldkonnas – eeskuju Saksamaale ja Euroopale». Peaminister Taavi Rõivas ulatas Angela Merkelile üle e-residendi tunnistuse. Üheskoos anti ka pressikonverents.

Angela Merkel pidas SpaceX keskuses kõne.
Angela Merkel pidas SpaceX keskuses kõne. Foto: AFP / Scanpix

30. oktoober – Tsahkna kritiseerib teravalt valitsust

Tsahkna kandis Eesti Rahva Muuseumis toimunud erakonna avatud volikogul ette Isamaa manifesti, kus tõdes, et Eesti on seisakus ning tunnistas ka IRLi osa selles.

«See ei ole mitte tavaline märgimuutus, vaid meie sõnum sellest, et me oleme muutunud ja valmis otsustama. Tänane valitsus on muutumas seisaku mootoriks. Selline peenhäälestus peab lõppema – Isamaa, see tähendabki olla ise oma saatuse peremees ja teha ise oma saatuse üle julgeid otsuseid,» selgitas Tsahkna erakonna nime muutmise tagamaid.

IRLi volikogu Eesti Rahva Muuseumis.
IRLi volikogu Eesti Rahva Muuseumis. Foto: IRL

4. november – Oravatele tehakse kambakas

Reede keskpäeval lõid valitsuskoalitsioonis kired lõõmama, kui Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ministrid hakkasid ühtäkki ridamisi allkirjastama käskkirju, millega kutsusid riigi äriühingutest tagasi riigikogu liikmeid, valdavalt Reformierakonda kuuluvaid saadikuid. Pikemalt: Oravad said semudelt kambaka.

5. november – Keskerakonna esimeheks valitakse Jüri Ratas

Postimehe blogi: Keskerakonna uueks esimeheks sai Jüri Ratas

Keskerakond valis Paides toimunud erakorralisel kongressil oma kauaaegse juhi Edgar Savisaare asemele erakonna uueks esimeheks riigikokku kuuluva Jüri Ratase, keda toetas 654 delegaati ehk peaaegu kaks kolmandikku hääletanutest.

Kongressil käisid esinemas ka SDE aseesimees Helmen Kütt ja IRLi aseesimees Kaia Iva.

7. november – IRL ja SDE teevad Rõivasele ettepaneku tagasi astuda

Reformierakonna koalitsioonipartnerid IRL ja SDE tegid esmaspäeva õhtul peaminister Taavi Rõivasele ettepaneku ametist tagasi astuda ja teatasid, et alustasid konsultatsioone uue valitsuse moodustamiseks Keskerakonnaga. Ühtlasi andis opositsioon samal päeval riigikogus üle umbusaldusavalduse peaministrile. Pikemalt: Otseblogi: IRL ja sotsiaaldemokraadid alustasid konsultatsioone uue valitsuse moodustamiseks

8. november – Rõivas teatab, et tema ise tagasi ei astu

Reformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas teatas täna pärast erakonna juhatuse koosolekut, et ta hääletult ei alistu ning täna peaministri kohalt tagasi ei astu. Rõivas ütles ajakirjanike ees tehtud lühikeses avalduses, et on selge, et praeguse Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) koalitsiooni koostöö on läbi.

Rõivas teatas, et kavatseb opositsioonisaadikute algatatud umbusaldusavalduse arutamise eel teha ka poliitilise avalduse ning on valmis vastama kõikide riigikogu liikmete küsimustele.

«Ma soovin vaadata silma riigikogu liikmetele sellel hetkel, kui nad hääletavad vasakpöörde poolt,» ütles ta.

9. november – peaminister Taavi Rõivast umbusaldatakse

Riigikogu avaldab Taavi Rõivase valitsusele umbusaldust häältega 63:28.

Riigikogu avaldas peaminister Taavi Rõivasele umbusaldust.
Riigikogu avaldas peaminister Taavi Rõivasele umbusaldust. Foto: Tairo Lutter

Rõivas tõi täna riigikogu ees kõnet pidades välja, mida valitsus on 19 ametis oldud kuu jooksul teinud:

  • käivitanud haldusreformi, millest 20 aastat vaid räägitud ning lõviosa Eesti omavalitsusi on liitumiskõneluste lõpusirgel;
  • tõstnud riigikaitsekulud Eesti kõigi aegade kõrgemale tasemele ja valmis liitlasvägede seninägematuks kohalolekuks;
  • võtnud ette turvalise idapiiri väljaehitamise;
  • langetanud tööjõumakse;
  • suurendanud Eesti inimeste kindlustunnet, mitmekordistades kolmanda lapse toetuse ja makstes üksi elavatele pensionäridele täiendavat toetust;
  • käivitanud riigireformi, töövõimereformi ja pensionireformi;
  • eraldanud eelarves raha Rail Balticu ja neljarealise Tartu maantee jaoks ning leppinud Soomega kokku Eesti ja Soome vahelise gaasitoru rajamises;
  • eraldanud põllumeestele kümnete miljonite eurode ulatuses kriisiabi;
  • tõstnud ennaktempos õpetajate palkasid ning teadus- ja arendustegevuse investeeringuid;
  • pidanud rangelt kinni tasakaalus eelarve põhimõttest;
    ning
  • teinud pool aastat kiiremas tempos ettevalmistusi Euroopa Liidu eesistumise edukaks läbiviimiseks.

Värskelt umbusaldatud peaminister Taavi Rõivas lahkub loojuva päikese valguses riigikogu hoonest.

Taavi Rõivas. /Foto
Taavi Rõivas. /Foto Foto: Tairo Lutter / Postimees
Kommentaarid (9)
Copy
Tagasi üles