Innovaatilisus ja teadus argielus pole enam kauged märksõnad. Nende vilju saame igapäevaselt noppida kasvõi näiteks kaubanduskeskuse juustuletist.
Sisuturundus
Kuidas oma tervist soodsate bakteritega toetada?
/nginx/o/2018/11/23/11595332t1hcced.jpg)
14. november 2016, 09:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik soovivad olla terved ja elada kaua, vähesed teavad aga, et tervelt 80% meie immuunsussüsteemist sõltub sellest, mis olukorras on meie seedimine. See on suur number ja sellepärast tasub toitumisele erilist rõhku panna ning kasutada ära kõiki võimalusi seedesüsteemi toetamiseks. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et mida steriilsem on inimese elukeskkond ning mida vähem on otsesel ja kaudsel teel võimalik seedekulgla mikrobiootat ehk mikrobiokooslust rikastada, seda nõrgem on ka organismi bioloogiline kaitsevõime.
Meie soolestikus on laias laastus umbes 2 kg baktereid. Antibiootikumide liigtarvitamine, stress, toitumisharjumused ja elustiil rikuvad tihti bakterite vahelise hapra tasakaalu, mille tagajärjel saavad hakata vohama potenstiaalsed patogeenid nii halvad bakterid kui ka pärmseen. Üks võimalusi oma tervist toetada ja aidata oma seedekulgla mikrobiokooslust tasakaalus hoida on tarvitada tervisele soodsate bakteritega rikastatud toiduaineid.
Ammune teadmine uues kasutuses
Iidsetest aegadest peale on tarvitatud kääritatud toiduaineid, mis varustavad meie seedesüsteemi tervisele soodsate bakteritega. Juba rohkem kui 100 aastat tagasi pandi tähele, et seedekulglasse sattunud piimhappebakterid mõjuvad tervisele hästi. Põhjalikumalt uuris elusaid baktereid sisaldavate hapendatud piimajookide mõju Ilja Metchnikoff, kelle 1907. aastal ilmunud tööst selgus, et piimhappebakteritega toiduained aitavad organismi soolestikust kõrvaldada toksiine tootvaid tõvestavaid baktereid ja seeläbi pikendada eluiga. Veel mõni aeg tagasi piisas oma tervise turgutamiseks hapupiimast või muudest kääritatud toiduainetest, et varustada meie seedesüsteemi teatud koguse tervisele soodsate bakteritega. Nüüdisajal on aga elukeskkonna muutunud tingimused (ühekülgne toitumine, toksiinid, stress, kiire elustiil, unepuudus, vitamiinide ja mineraalide defitsiit, allergeenide rohkus) ning eeskätt bakteritsiidsete ühendite rohkus tekitanud olukorra, kus kõikidel inimestel ei ole seedekulglas tagatud küllaldane mikroobikoosluste arvuline ja liigiline tasakaal. Mahukate uuringutega on jõutud tõdemusele, et toidu- ja joogipoolist tuleks rikastada probiootiliste bakteritüvedega. Probiootikumid on kasulikud bakterid indigeensest mikrobiootast, mis küllaldases annuses koos toidu ja/või joogiga sissevõetuna toetavad tervist.
Tänaseks on paljudes teadusajakirjades ilmunud juba ligi 8000 teadustööd probiootiliste mikroobitüvede tervisele soodsa mõju kohta. Probiootilised tooted aitavad lisaks seedesüsteemi korrashoiule kaasa ka vitamiinide kvaliteetsele sünteesile, hoida ja taastada organismi hormonaalset tasakaalu, vältida erinevate allergiate tekkimist ning kaitsta haigusi tekitavate mikroobide liigse paljunemise ning limaskesta kahjustumise eest.
Probiootilisi tooteid leiab poodides peamiselt piimatoodete letist. Neid üles leida pole keeruline, sest probiootilised omadused on alati pakendil välja toodud. Üks sellistest, mida tasub teistest esile tõsta on rahvusvaheliselt palju tunnustusi pälvinud ja suurt huvi tekitanud leiutis, bakter Lactobacillus plantarum TENSIA®, mida leiab E-Piima Harmony juustusarjast ning mille töötasid Eesti teadlased välja aastatepikkustes teadusuuringute käigus. Tänaseks läbiviidud mitmed uuringud on näidanud, et selle mitmekülgsete omadustega bakteri igapäevane tarbimine toetab südame-veresoonkonna tööd langetades vererõhku, suurendab organismi loomulikku vastupanuvõimet sooleinfektsioone tekitavatele bakteritele, toetab toitainete paremat lõhustamist kergemini omastatavateks ühenditeks, aitab säilitada ja taastada soolestiku normaalse mikrofloora tasakaalu ning parandada inimkeha üldist antioksüdantset kaitset.
